Renavase mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Renavase mõisa peahoone

Renavase mõis (Renavo dvaras) on endine mõis Leedus Mažeikiai rajoonis Seda vallas Renavase külas. Mõisakompleks asub Varduva jõe kaldal.

Renavase mõisa on esmakordselt mainitud 16. sajandil. Praeguse nime sai mõis 17. sajandi alguses, mil selle omanikuks sai prantsuse päritolu Renėde suguvõsa. Mõisakompleksi ehitas välja 19. sajandi alguses mõisa omanikuks olnud Antanas Renė. Tal ei olnud lapsi, pärast tema surma sai mõisa omanikuks Feliksas Mielžinskis. Viimased omanikud olid Feliksase lesk ja tema tütar Maria Januszova Zdiechovska.

Praeguse peahoone lasi rajada Antanas Renė. Hoone on uusklassitsistlik, 1880. aastatel ehitati seda veidi ümber. Hoone oli tuntud oma antiikmööbli ja kunstikogu poolest; arvatakse ka, et Feliksas Mielžinskisele kuulus Euroopa suurim portselanikollektsioon. Raamatukogus oli üle 1000 uhkes köites raamatu, valdavalt saksa- ja ladinakeelsed.

Kuusk Renavase mõisa pargis

Aastal 1866 lubas Antanas Renė mõisa elama oma sõbra lese ja tema lapsed. Stanislovas Narutavičius oli Leedu poliitik, üks Leedu iseseisvusdeklaratsiooni autoreid. Tema vend oli Gabriel Narutowicz, esimene Poola president. Toona töötas mõisas koduõpetajana tõlk ja publitsist Laurynas Ivinskis.

Peahoone ümber paikneb park. Algselt rajas selle 18 hektari suuruse inglise pargina Antanas Renė. Parki liigendasid tiigid ja kivitrepid. Feliksas Mielžinskise ajal kahanes pargi pindala kuue hektarini.

Park paikneb Varduva jõe kallastel. Pargis kasvab 48 liiki puid. Seal kasvab ka Renavase kuusk, mis on jämedaim kuusk Leedus.[1] Teine huvitavam puu on pärn, mille juured kasvavad ümber ühe kivi.

Renavase mõisa kontorihoone

Mõisakompleksist on säilinud üheksa kõrvalhoonet. Säilinud on XIX sajandi alguses ehitatud laut ja tall, kaks varjualust, ladu, kelder, talveaed ja tootmishoone. Sajandi lõpust pärineb kontorihoone.

Pärast teist maailmasõda asus peahoones kolhoosi kontor, samuti asusid seal kohalik raamatukogu ja kultuurimaja. Raamatukogu ruumid on säilinud autentsetena. Aastast 1996 asub seal Mažeikiai muuseumi filiaal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Įspūdingiausios Lietuvos eglės – saugomos valstybės (nuotraukos)". lrytas.lt, 17. detsember 2010. Kasutatud 16. jaanuar 2015.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]