Reinhold Kleitsman

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Reinhold Johannes Kleitsman (17. november 1892 Järvamaa4. juuli 1975 Stockholm) oli eesti arst.

Aastatel 1903–1908 õppis ta Paide Linnakoolis, 1912. aastal lõpetas Tallinna Aleksandri Gümnaasiumi. Lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna 1916. 1916–1920 töötas sõjaväearstina, osales Vabadussõjas.[1]

1921–1922 oli Tartu Ülikooli operatiivse kirurgia instituudis vanemassistent. 1922–1925 oli naistekliinikus nooremassistent ja 1925–1939 vanemassistent. 1925. aastal kaitses meditsiinidoktori kraadi tööga "Varajase raskejalgsuse diagnoosimisest kunsttehisliku glükosuuria abil". Alates 1928. aastast Tartu Ülikoolis naistehaiguste eradotsent, alates 1938 dotsent, alates 1940 titulaarprofessor. Aastatel 1940–1941 oli ta günekoloogia ja sünnitusabi kateedri juhataja.[1]

Aastatel 1941–1944 töötas ta Kuressaare Maakonnahaiglas naistehaiguste ja sünnitusabi osakonna juhatajana.[1]

1944 põgenes Rootsi. Seal töötas alguses arhiiviassistendina, alates 1950. aastast arstina.[1]

Ta on maetud Stockholmi Metsakalmistule.[1]

Ühiskondlik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Ta oli E.E.L.K. Konsistooriumi assessor ja Tartu Jaani koguduse nõukogu liige. Eesti Üliõpilaste Seltsi juhatuse liige ja vilistlane. Rootsis Eesti Abi juhatuse liige ja esimees, Eesti Rahvusnõukogu kultuurikomisjoni esimees. Eesti Teaduslikus Seltsis oli ta 1947–1950 abilaekur, 1961–1963 revident, 1964–1974 juhatuse liige. Eesti Skautmastrite Kogu Rootsi Koondise esimees.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Kleitsman, Reinhold TLÜAR väliseesti isikud (vaadatud 8. septembril 2014)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Prof. R. Kleitsman surnud. Teataja, 19. juuli 1975, nr. 10, lk. 5.