Regulatoorsed T-lümfotsüüdid
Regulatoorsed T-lümfotsüüdid ehk regulatoorsed T-rakud ehk supressor-T-rakud (inglise regulatory T cells, Treg cells) on paljude selgroogsete lümfisüsteemi (lümfoid(-immuun)süsteemi) rakud.[1]
Esmased regulatoorsete T-rakkude populatsioonid küpsevad harkelundis. Nad liigitatakse T-lümfotsüütide hulka.
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]Regulatoorsete T-rakkude molekulaartasandi funktsioonid on seni lõpuni uurimata. Arvatakse, et nad reguleerivad (püüavad piirata) krooniliste põletikega seotud haigusi, kuid nad piiravad ka eluterveid immuunvastuseid supresseerides kasvajatevastast immuunvastust.
Nende ülesandeks on immuunvastuse supresseerimine. Nad reguleerivad (harilikult vähemuse poole) plasmarakkude ja tsütotoksiliste T-rakkude ning autoreaktiivsete T-rakkude aktiivsust.[2]
Nende talitluse häirumine, ülereageerimine või lakkamine aga võib indutseerida väärimmuunvastuse kujunemist ja seetõttu seostatakse neid ka autoimmuunhaiguste väljakujunemisega.[1]
Regulatoorsed T-rakud ekspresseerivad dopamiiniretseptoreid ja sisaldavad dopamiini.
Liigitus
[muuda | muuda lähteteksti]Regulatoorsete T-rakkude liigitus pole päris selge, kuid enamasti liigitatakse regulatoorsete T-rakkude hulka järgmised rakud:
- CD4+-CD25+-T-reg-rakud,
- Tr1-rakud,
- CD8+-regulatoorsed rakud,
- Th3 rakud ehk Th3- tüüpi rakud (TH3-lümfotsüüdid; need liigitatakse vahel ka T-abistajarakkude alamliikide hulka[3]),
- looduslikud tappur-T-rakud (need liigitatakse vahel ka T-lümfotsüütide põhigruppide hulka).
Kliiniline meditsiin
[muuda | muuda lähteteksti]Arvatakse, et regulatoorsed T-rakud osalevad selliste autoimmuunhaiguste limiteerimisel nagu I tüüpi diabeet, astma ja põletikuline soolehaigus (IBD).
Regulatoorsed T-rakud on aktiivsed ka mitmete geneetiliste haiguste nagu sarkoidoos ja IPEX sündroom (IPEX − immunodysregulation polyendocrinopathy) põletikukolletes.
Pahaloomulistes kasvajates
[muuda | muuda lähteteksti]Regulatoorsete T-rakkude populatsioonid on suurenenud mitmete pahaloomuliste kasvajate kolletes.[4]
Ajaloolist
[muuda | muuda lähteteksti]Regulatoorsete T-rakkude olemasolu oli pikka aega vaidlustatud.
- 1971 teatasid Richard K. Gershon ja Kondo, et on tuvastanud nn supressor-T-rakud.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 Kuulo Kutsar, Vaktsiinid ja vaktsineerimine, Vaktsineerija käsiraamat, Tallinn 2013, lk 12, veebiversioon (vaadatud 5.03.2014)
- ↑ Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 727, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
- ↑ Ain Heinaru, "Geneetika" õpik kõrgkoolile, Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 726, 2012, ISBN 978-9949-32-171-1
- ↑ Marc Beyer and Joachim L. Schultze, Regulatory T cells in cancer, 2006 108: 804-811, Blood (print ISSN 0006-4971, online ISSN 1528-0020), American Society of Hematology (vaadatud 5.03.2014)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Ethan Shevach and Todd Davidson,Regulatory T cells (vaadatud 5.03.2014)
- Harvey Cantor, Laurie Glimcher,T Cell Subsets: Cellular Selection, Commitment and Identity, Elsevier, lk 279, 2004, Advances in immunology, Vol 83, Google'i raamat (vaadatud 5.03.2014)
- Dario A. A. Vignali, Lauren W. Collison, ja Creg J. Workman, How regulatory T cells work, Nat Rev Immunol. juuli 2008; 8(7): 523–532., doi:10.1038/nri2343,PMCID: PMC2665249, NIHMSID: NIHMS102080 (vaadatud 5.03.2014)
- S. Alice Long ja Jane H. Buckner, T Regulatory Cells in Human + FOXP3 CD4+ Autoimmunity: More Than a Numbers Game, J Immunol 2011; 187:2061-2066; doi: 10.4049/jimmunol.1003224 (vaadatud 4.02.2015)
- C. Andrew Stewart, Hannah Metheny, Noriho Iida, Loretta Smith, Miranda Hanson,1 Folkert Steinhagen, Robert M. Leighty, Axel Roers, Christopher L. Karp, Werner Müller, ja Giorgio Trinchieri, Interferon-dependent IL-10 production by Tregs limits tumor Th17 inflammation, J Clin Invest. 1.nov 2013; 123(11): 4859–4874, doi: 10.1172/JCI65180, PMCID: PMC3809773 (vaadatud 2.10.2014)
Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Regulatorische T-Zelle seisuga 05.03.2014.