Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap (1924–1925)
Ranna ja Õhukaitse Staap (1925–1928)
Tegev 1924–1928
Riik Eesti Eesti
Ülesanne 1. Juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes
2. Kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi puhul, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülem, kindralmajor Johan Unt

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap oli Eesti sõjaväe piirkondlik juhtimisorgan.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema ja tema juhtorgani staabi ülesanneteks olid:

  • 1. Juhtida kaitseväelaste väljaõpet alluvates väeosades ja asutustes
  • 2. Kaitsta Tallinna välisvaenlaste sissetungi puhul, võttes valve alla maa-ala Loobu jõesuust kuni Pärnu maakonna piirini ja saared.
Kindralmajor Johan Unt

1925. aastal nimetati Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staap ümber Ranna ja Õhukaitse Staabiks.

Organisatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Ranna-, Õhu- ja Sisekaitse Staabi koosseisu kuulusid:

  • I jaoskond,
  • II jaoskond,
  • inspektorijaoskond.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema alluvusse kuulusid:

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema operatiivalluvusse kuulusid:

  • Merejõud
  • Merekindlused (välja arvatud Peipsi laevastiku divisjon)
  • üksik eskadron.

Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülema oli samaaegselt ka Tallinna garnisoni ülem ja garnisoniteenistuse alal allusid talle ka kõik Tallinna ja selle ümbruse väeosad ja sõjaväeasutused.

28. aprillil 1924. aastal allutati Ranna-, õhu- ja sisekaitse ülemale sõjaministri käskkirjaga ka Kaitseliit.

1928. aastal läbiviidud Eesti sõjaväe reformide ja koosseisude vähendamisega Ranna- ja Õhukaitse staap likvideeriti ja tema ülesanded anti üle Kindralstaabi I osakonnale ja osaliselt ka 3. Diviisi staabile.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]