Mine sisu juurde

Rangid

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel on rakmete ühest osast; ehituses kasutatavate põiksuunaliste armatuurvarraste ehk rangide kohta vaata artiklit Sarrusvardad.

Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria)

Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose[1]) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.

Rangid tulid Euroopas (ka Eestis) hoburakendis laialdaselt kasutusele arvatavasti 1. aastatuhande teises pooles pKr. 19. sajandil hakati Eestis ka üksikhärga senise ikke asemel mõningal määral rakendama rangidega.[2]

Rangide põhiosad on kaks rangipuud (murdes ka taoslaud) ja nende all olev polsterpadi ehk rangipale (murretes ka kaelus, krants). Rangipuude sarvekujulisi ülemisi otsi nimetatakse harjusteks.[3][4] Rangipuud tõmmatakse ülevalt kokku harjuspaelaga, alumised otsad peene rihma ehk rinnusega.[5] Alumine ots võib olla ka kinnine.

Mõlemal rangipuul on küljel umbes keskkohas roomaaugud, millesse seotakse tugevad rihmaasad ehk rangiroomad (murdes ka rahe). Rangipuud ühendatakse aistega roomade ning looga abil.[6]

Eestis olid rangipuud 19. sajandi algul nahkkatteta, kuid lõikornamendiga rikkalikult kaunistatud, mõnel pool ka värvitud. Harjuste otsad olid tihti nikerdatud hobusepea vms kujuliseks. 19. sajandi teisel poolel tulid poekaubana kasutusele nahkkattega rangid, mis 20. sajandil said üldkasutatavateks.

  1. Taose. Murdekaart, vaadatud 18. veebruar 2022.
  2. Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. lk 241
  3. Harjus. Väike murdesõnastik, vaadatud 18. veebruar 2022.
  4. Harjus. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 18. veebruar 2022.
  5. Rinnus. Eesti keele seletav sõnaraamat, vaadatud 18. veebruar 2022.
  6. Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 172

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]