Ike (härjaike)
Ike on põline vahend veohärgade rakendamiseks. Kõige rohkem on levinud turjaike, mis veol toetub härja turjale.
Eestis oli kasutusel vanapärane kuklaike, mis seoti nahkrihmade ehk juttade abil tagantpoolt sarvetüvede külge. Ühe ikkega rakendati härjad tavaliselt paarikaupa, kitsal talveteel aga üksikult (nn talveike). Paarisiket ühendas keskelt vehmriga tugev nahkrihm ehk rahe, üksikikkel oli kummaski otsas rahe, mis ühendati aisaga[1]. Lääne-Eestis ja saartel kaunistati ikkeid lõikekirjaga[2].
Eestis kadus härjapidamine 20. sajandi algul[1].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 44
- ↑ Eesti etnograafia sõnaraamat. 1995. Koostanud Arvi Ränk. Tallinn, AS Pakett trükikoda. Lk 28