Randkiur

Allikas: Vikipeedia
Randkiur
Faroe Island.1.bird.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Värvulised Passeriformes
Sugukond: Västriklased Motacillidae
Perekond: Kiur Anthus
Liik: Randkiur
Ladinakeelne nimetus
Anthus petrosus
(Montagu, 1798)
Sünonüümid

Anthus spinoletta petrosus

Randkiur (Anthus petrosus) on linnuliik västriklaste sugukonnast kiuru perekonnast.

Levila[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika mäestikes, kaljusaartel ja kaljustel rannikutel. Talvitub Põhja-Ameerika lõunaosas, Kesk-Ameerikas ja Vahemeremaades, Ees-Aasias, Indohiinas, Lõuna- ja Ida-Hiinas, Koreas ja Jaapanis.

Eestis on randkiur haruldane läbirändaja rannikul ja üliharuldane pesitseja mõnel kaljusel või kivisel saarekesel.

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur sarnaneb metskiuruga, kellest on veidi suurem. Randkiuru üldpikkus on 15,5–17 cm. Ta on üldvärvuselt tume. Jalad on mustad või tumelillakad. Kuna ta on sulestiku poolest varieeruv, on teda mägikiurust raske eristada.

Pesitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Randkiur on Eestis haruldane haudelind, tema arvukust hinnatakse 5–10 paarile [1].

Liigi esmakordne pesitsemine tehti kindlaks 1961 Vaika saartel Vilsandi looduskaitsealal. Kurnas leidub 4–6 hallikasrohelist paljude mustade laikudega muna. Pojad saavad lennuvõimeliseks juuni lõpul – juuli algul.[2] Randkiur saabub meile märtsis ja lahkub oktoobris.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)
  2. Renno, O. "Eesti linnuatlas", Tallinn Valgus 1993, lk 158.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

"Loomade elu", 6. kd, lk 357–358.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]