Ramon Llull
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
See artikkel vajab toimetamist. |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
Ramon Llull (ka Raimundus Lullus, Raymundus Lullus või Lullius, Raymond Lull, Raymond Lully; u 1232 – u 1315) oli Mallorca saarelt pärit kirjanik, filosoof ja loogik, frantsiskaani ordu ilmikvend.
Llull kirjutas esimese suurema teose katalaani kirjanduses. Hiljuti avastatud käsikirjade kohaselt ennetas ta sajandeid hilisemat arengut valimisteoorias. Arvutusteooria ühe eelkäijana mõjutas ta Gottfried Leibnizit. Samuti on Llull tuntud Rooma õiguse käsitlejana. Tuntud on Llulli katse ehitada masinat, mis võimaldaks tõestada islamiusulistele kristlikke dogmasid.
Ta oli keskaegse skolastika üks kummalisemaid mõtlejaid, kes algselt oli üks kõrgeid õukonnaametnikke Jaume II õukonnas, kuid pöördus siis ootamatult oma ilmalikust elust, tõenäoliselt esialgu averroismi mõju alla sattunult, ja hakkas frantsiskaanide ordu mungana tegelema mitmesuguste teadustega, olles mõnda aega isegi Pariisis õpetaja. Hiljem rändas ta misjonärina mitmel pool idas ja Põhja-Aafrikas. Vaatamata sellele, et ta on olnud viljakas kirjanik, kelle teoste arv on pisut 400 üksuse, väärib tema teostest tähelepanu vaid üks, juba tollal mõnevõrra hinnatud "Ars magna". Sellesse ainulaadsesse teosesse on kokku korjatud kõik võimalikud filosoofilised ja teaduslikud mõisted nii Aristoteleselt kui ka mujalt, isegi juutide kabalast, ja asetatud igale teadusharule vastavalt seitsmesse kontsentrilisse ringi. Esimese ringi moodustab teoloogia, teise psühholoogia jne. Ringe pöörates võib saavutada kõige kummalisemaid mõistete kombinatsioone, mis pidid kergendama teaduslikku uurimist. Nii esineb ringis A (teoloogia) mõiste "jumal", kus oli loetletud 16 jumalikku omadust; viimaseid kombineerides teiste ringidega oli võimalik määrata lähemalt nende iseloomu, esinemist jne. See meetod, mida autor ise uhkeldavalt nimetas "näidustamise ja avastamise" kunstiks, oli üksnes teravmeelne mõistetega žongleerimine, mis aga leidis rohkesti poolehoidjaid ning harrastajaid nn lullistide sekti näol. Tema katsetus vääriks tähelepanu mnemotehnika seisukohast. Mõttemäng äratas huvi puhtloogikaalaste probleemide vastu.[1]
Frantsiskaani ordus austatakse Llulli märtrina. 1857. aastal kuulutas paavst Pius IX ta õndsaks, tema mälestuspäev on 30. juunil ja frantsiskaani ilmikvennad tähistavad seda.
Looming
[muuda | muuda lähteteksti]Didaktiline romaan "Imede raamat" (Fèlix). Selle raamjutustus "Loomade raamat" (Llibre de les bèsties) on tõlgitud eesti keelde (tõlkija Piret Kivi, väljaandja TORE kirjastus, 2022).
Kirjanduses
[muuda | muuda lähteteksti]Karl Ristikivi romaani "Surma ratsanikud" minajutustaja Pedro de Gavilan Casarmana on Mallorcal elades Ramon Llulli õpilane.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Salumaa. Filosoofia ajalugu II. Tallinn: EELK Usuteaduse Instituudi toimetised, 1993, lk 122