Jaan Kurn

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Ralf Rond)

Jaan Kurn (13. aprill (vkj 1. aprill) 1893 Kärstna vald, Viljandimaa30. märts 1981 Tallinn) oli eesti õpetaja ja luuletaja.

Sündis Metsakuru külas Patsi talus popsi pojana[1], õppis Kärstna ministeeriumikoolis ja 19101914 Tartu Õpetajate Seminaris, hiljem Hersoni Pedagoogilises Instituudis Lõuna-Ukrainas 1917–1920.

Jaan Kurn suri 30. märtsil 1981. aastal ning on maetud Pärnamäe kalmistule 2. aprillil 1981.[2]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Koolitöö kõrval oli Jaan Kurn ka luuletaja Ralf Rondi nime all.[3][4] Tema esikkogu "27" ilmus Narvas 1923. aastal ning tekitas laiaulatusliku poleemika ajakirjanduses. Ebakõlbelisuses süüdistatuna trahviti 1926. aastal autorit ning raamat määrati hävitamisele. Ralf Rondi (Jaan Kurni) ateistliku suunitluse, robustse väljenduslaadi ja futuristlike sugemetega värsid on mõjustatud noorest Majakovskist, aga ka August Allest ja Henrik Visnapuust, neis kritiseeritakse sõjaaegset ja -järgset moraalilodevust.

Ralf Rondi sentimentaalsed noorusvärsid ilmusid kogus "Liblikad" Narvas 1926. aastal. Luuletuskogus "Naine" (Narva, 1926) jätkas ta robustset ja sarkastilist laadi, suurenenud oli ajakajaline satiir. Tema protesti värsse ilmus ajalehes Uus Edasi 1929. aastal ja mujal. Neist koostas ta neljanda luulekogu "Nälg", mis jäi aga avaldamata kirjastusvõimaluste puudumise tõttu.

Ralf Rond oli esimesi Vladimir Majakovski tutvustajaid ja tõlkijaid Eestis. Tema tõlgitud on ka Majakovski "Pilv püksten" (Narva, 1930). 1920. aastail avaldas ta artikleid kirjandusküsimuste kohta ning elu lõpul kirjutas memuaaride raamatu "Minu eluraamatu helgeid ja tumedaid lehekülgi", mis on jäänud käsikirja. Seal ta kirjutab: "Mul on kahjuks järsk iseloom. Kus mulle alusetult ninna käratakse, ei jäta ma kunagi vastu hammustamata. Aga see ei ole kehtiva elumoraaliga kooskõlas ja kaotajaks pooleks osutun ikka mina."

Eesti Vabariigi päevil kuulus ta Tööerakonda ("kuid mu ettepanekute poolt hääletasid sotsiaaldemokraadid"), oli kaitseliitlane, kuid võttis osa ainult organisatsiooni laskevõistlustest.

Tegevus nõukogude korra ajal[muuda | muuda lähteteksti]

1940. aastal läks ta kaasa uue võimuga, oli parteitu bolševik (jäi parteist kõrvale seal valitseva jäiga käsusüsteemi tõttu).

1941. aastal astus ta hävituspataljoni[5][6] ning osales lahingutes Kadrina all ja Simuna surnuaia juures. Sõja-aastail oli NSV Liidu tagalas.

Aastail 1950–1951 korraldas nõukogude võim Jaan Kurni tagakiusamise ja jälitamise, mille kohta Jaan Kurn ise kirjutas: "Kogu see klaperjaht tekitas minus ei-kellegi-maale sattunu tunde." Nimelt oli Tallinna 20. Keskkooli juhiameti koha endale planeerinud Mererajooni TSN TK Haridusosakonna juhataja Alice Lambakahar (Tallinna Linna TSN TK esimehe Aleksander Hendriksoni naise õde), kes asus koha eest võitlema ebaausate võtetega EKP kaudu ega lõpetanud Jaan Kurni jälitamist enne, kui viimane Tallinnast lahkus.

Tema kaasaegsed õpetajad mäletavad direktorit lugupidamisväärse ja ausa mehena.[viide?]

Teenistuskäik[muuda | muuda lähteteksti]

Tunnustused[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Naised kirglised : valitud luuletusi 1914–1930" / Ralf Rond (alias Jaan Kurn); [koostanud, toimetanud ja järelsõna: Jaak Urmet ; kujundanud Aapo Ilves], Tallinn: Tänapäev, 2008, ISBN 9789985625675.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
Johannes Batša
Tallinna 20. Keskkooli direktor
1950
Järgnev:
Alice Lambakahar
Eelnev:
Richard Peterson
Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkooli direktor
19501951
Järgnev:
Aleksander Pärn