Rakvere Ringkonnakohus
Rakvere Ringkonnakohus oli Eesti kohtusüsteemi 2. astme kohus asukohaga Rakveres.
1. detsembril 1993 asutati Viru Ringkonnakohus, mis tegeles teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi Viru Maakohtu kohtulahendite peale esitatud apellatsioonkaebuste, erikaebuste ja protestide läbivaatamisega.
Viru Ringkonnakohus likvideeriti[1] 1. jaanuaril 2009.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Rakvere-Paide Rahukogu
[muuda | muuda lähteteksti]Tsaariaegsete ringkonnakohtute ja rahukogude liitmisel moodustati neli rahukogu: kaasa arvatud Rakvere-Paide rahukogu. Alates kohtu asutamisest loodi Eesti Ajutise Valitsuse määrusega 2. detsembrist 1918, esimene avalik kohtuistung peeti 16. märtsil 1919. 7. märtsil 1919. aastal laiendati Rakvere-Paide rahukogu tööpiirkonda Narva linna ning võimalikul korral Eestimaa külge liidetavate Jamburi ja Oudova maakondade osadega.[2]
Kohtu esimehed olid Tõnis Kalbus (25. november 1918 – 25. juuni 1919), Mihkel Klaassen (24. aprill 1919 – 11. detsember 1922), Jaan Sass ja Bernhard Rosenbaum (1941).[3]
Pärast 1. detsembrit 1924 asutati kohtutegelastest Kaitseliidu Viru maleva Rakvere I malevkonna koosseisus Kaitseliidu üksus.
Rakvere ringkonnakohus
[muuda | muuda lähteteksti]1935. aasta kohtureformiga muudeti ära senised ringkonnakohtute liitnimetused, Rakvere-Paide rahukogu nimeks sai Rakvere ringkonnakohus.[4])
Rakvere Ringkonnakohtu ringkondades töötasid:
- Narva 1. jaoskonnakohtunik Konstantin Kallismaa Valge 7
- Narva 2. jaoskonnakohtunik Harald Hallik Posti 36
- Rakvere 1. jaoskonnakohtunik Heinrich Viidekop Tallinna 47
- Rakvere 2. jaoskonnakohtunik August Värava Tallinna 47
- Tapa jaoskonnakohtunik Oskar Linno Pikk 25
- Lüganuse jaoskonnakohtunik Richard Tiit Lüganuse
- Paide jaoskonnakohtunik Ado Külaots Rüütli 8
- Järva-Jaani jaoskonnakohtunik Järva-Jaani
- Jõhvi jaoskonnakohtunik Narva 9
- Väike-Maarja jaoskonnakohtunik Kaarma asundus
1940. aastal kuulusid kohtu koosseisu esimees ja tsiviilosakonna esimees Ülo Vahtrik, abiesimees ja kriminaalosakonna esimees Karl Eenmaa, Felix Hallik, Mihkel Hurt, Kustav Kuuskvere, Friedrich Puusepp, Karl Viilu, Nikolai Tenneberg ja Aleksander Luik.
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. novembri 1940. aasta seadlusega, kujundati ümber kehtiv kohtute süsteem ja ringkonnakohtud muudeti samanimelisteks kohtuteks esimese ja teise kohtuastme asjade arutamiseks..[5] Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu 19. detsembri 1940 määrusega määrati Rakvere Ringkonnakohtu asukohaks – Rakvere, Rakvere 1.–3., Väike-Maarja, Lüganuse, Jõhvi, Iisaku, Narva 1.–3., Paide, Türi, Järva-Jaani ning Tapa rahvakohtujaoskondadest.[6]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Viru ringkonnakohus lõpetab õiguse mõistmise, www.postimees.ee
- ↑ Ajutise Walitsuse määrus, Riigi Teataja, nr. 14, 7 märts 1919
- ↑ "SOVIETISATION OF THE ESTONIAN COURT SYSTEM. Rakvere Circuit Court" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 25. september 2020. Vaadatud 10. novembril 2019.
- ↑ Eesti kohtute ajalooline päev, Postimees 31.01.1935, lk 3.
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 45 art 523
- ↑ ENSV Teataja 1940 nr 68 art 914
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Rakvere kohus 10 aastane. Virumaa Teataja, 29. jaanuar 1929, nr. 12, lk 3.