Raikküla vasallilinnus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Raikküla vasallilinnus (saksa keeles Rayküll) asetses vana haldusjaotuse järgi Harjumaa Rapla kihelkonnas Raikküla mõisas.

Algne Fersenite aadlisuguvõsa vapp. Viimased pärinevad Alam-Saksimaalt Uelzeni lähedalt Veerßeni linnusest ja neid on esmamainitud 1217. aastal

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1216 – Raigele[1];
  • XV sajandi lõpp – Raykull, Reykoll;
  • XVI sajandi I pool – Reckull, Reküll, Reykell, Rekell[2];
  • 1637 – Rayküll;
  • 1732 – Wärse (Fersenite järgi);
  • XVIII sajandi lõpp – Wärse mõis[3];
  • XIX sajandi I pool – Waerse M. oder Raikülla[4].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1216. aastast on esimesed teated kohast Raikküla Läti Henriku kroonikas, kus mainitakse seda kui eestlastest hõimuvanemate iga-aastaste nõupidamiste kohta – Raikkülla kogunes Muinas-Eesti parlament – „kärajad“. Rahvapärimusest on teada, et XIV sajandi paiku, enne kui mungad Raplasse kirikut ehitama hakkasid, rajati nende tarvis kabeleid, mida „munkade majadeks” kutsuti. Selline rajati ka Raikkülla ning mõisa pargis olevat vana kaevu teatakse siiani kui „munga-kaevu”. Rahvajuttude järgi läinud Kuusiku mõisa pargist maa-alused teed Paka mäe sisse ja sealt Raikküla mõisa Tallimäe (Kastanimäe) sisse. Nendes käikudes varjanud mõisarahvas ennast sõdade ajal[5].

Kuna Raikküla mõisat on peetud vanemaks, kui lähedalolevat Kabala mõisat, siis võib selle tekkimise paigutada juba XIII sajandi lõppu. Nimelt on Saare-Lääne piiskopkonna ja Taani valduste vaheline piiri ajamisel 1275–1285 aasta vahel mainitud juba Kabala küla[6], mille nimi tuleneb selgelt seal munkade poolt ehitatud katoliku kabelist. Ning 1305 arvatakse olnud olevat olemas juba Kabala mõis, mis asetab selle tekkimise juba XIII sajandi lõppu. Muidugi ei saa öelda, mil määral olid need mõisahooned kindlustatud või kas nad olid üldse kivist.

1348–1349 oli ordule kuuluva Tallinna linnuse komtuur Arnold von Vietinghoff, kellest hiljem, 1360–1364 sai Liivi ordu meister. 1388–1426 oli Keava mõisa omanik ordu Harju-Viru rüütelkonna vasall ja nõunik Diderich Vyting[7]. Mõjuka Arndt Vietinghoffi kätte koondusid XV sajandi keskel suured maavaldused Lõuna-Harjumaal Järvakandi, Kehtna jt mõisatega.

1469. aastal on kohta esmamainitud kui Arndti pojale Jürgen Vietinghoffile kuuluvat mõisat[8]. Samal ajajärgul kuulus sellele rüütlisuguvõsale ka kõrvalolev Järvakandi vasallilinnus (mõis). Sel aastal oli ka kauakestnud piiritüli Harju-Kabala mõisniku Otto Soie ja Jürgeni vahel piirimetsa kuuluvuse pärast. Õigus anti Raikkülale, kui vanemale mõisale. Kohtu otsusega liidendati Raikkülaga ka Sooaluste ja Hiienurme piirkonnad. 1472 andis Jürgen oma vennale Arndt II Raikküla valdustest Kergu veski (die Mühle zu Kerko). 1476 liideti Raikkülaga Sääsküla mõis[9].

1492. aasta 18. novembril müüs Jürgeni poeg Arndt IV Vietinghoff Raikküla mõisa 12 500 marga eest Jürgen Hinricku poeg Brakelile (Brackell), kellelt läks valdus 1506. aasta 19. mail Lulef Johanni poeg Fürstenbergile (Vorstenberch)[10].

1539. aasta 28. mail loovutas Fürstenberg mõisa oma väimehele Lorenz von Fersenile, kes sai esiisaks hiljem Liivimaal, Eestimaal ja Rootsis elanud kuulsatele Fersenitele. Fersenite omanduses püsis see kuni XVIII sajandi alguseni[11]. 1540. aastal koostatud ostu-müügilepingus on mainitud ka mingit "uut mõisat", mida on peetud lähedalasuvasse Rakvere külasse rajatud mõisaks. Pärast Raikküla ostmist tõusis Lorenz maanõuniku ametisse ja 1542. aasta 16. septembril kinnitas mõisa ostu-müügi lepingu ka ordumeister Hermann von Brüggeney[12].

Ei ole teada kes ja kunas kindlustatud mõisahoone välja ehitas, kuid ilmselt püsis see kasutuses veel "rootsi ajal" XVII sajandilgi.

Mõis (linnus) sai nähtavasti väga tugevasti kannatada Liivi sõjas 1558–1583. 1597 aasta pärimisõiguse aktis on märgitud, et mõisahoone on laastatud, lõhutud ja enamjaolt elamiskõlbmatu (ungebauet, verwüstet und mehrentheils ganz unbesetzt)[13].

1777 müüdi Raikküla võlgade tõttu 100 000 rubla eest prints Peter Friedrich Ludwig Holstein-Hattorpile[14]. Mõisat himustas omale hilisem Vene keiser Paul I, kes andis selle omandamiseks 1780. algul riiginõunik Karl Friedrich von Staalile 100 000 holsteini taalrit, aastaid hiljem aga loobus tehingust.

1782 omandasid mõisa tollase suurvürsti jaoks von Staalid, kes ehitasid selle ka esinduslikult välja. Siis püstitati ka uus kõrgel soklil asetsev barokne peahoone[15], mille ehitamisel kasutati tõenäoliselt kivimurruna ka kõrvalasetsevat vana linnus-eluhoonet. XVIII sajandi lõpus on uut peahoonet juba kirjeldatud, kui suurepärast kivist häärberit[16].

2009 uurisid mõisa auringi loodeküljel asuvat rusuküngast V. Kadakas ja M. Liiv, kes tuvastasid seal tõenäolise kindlustatud mõisamaja varemed[17].

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa peahoone auringi loodepoolsel küljel asuvas künkas on avastatud paksud paekividest ja osaliselt ka maakividest alusmüürid, mille vahelt on välja kaevatud võlvitud keldriruum, samuti on künka asukohast leitud keskaegsete võlvroiete tükke[18]. Künkas on veelgi väljakaevamata ruume ja koridorikäike. Ehitise ulatust, suurust ja asendit ei ole praegu veel võimalik täpsemalt kindlaks määrata. Mõisast voolab lääne poolt mööda ka Vigala jõkke suubuv ja praeguseks kraavitatud Raikküla oja[19].

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

Praeguseks on rusukünkas välja kaevatud üks terava tipuga gooti stiilis ümarvõlviga keldriruum. Selgunud on ka, et algselt on ruum olnud võlvimata.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ Henriku Liivimaa Kroonika. Richard Kleis. Tallinn, Eesti Raamat, 1982
  2. ↑ https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0001267.pdf KRR, Raikküla mõis, ajalooline õiend, Tallinn 1972, lk 57
  3. ↑ A. W. Hupel, Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland III, Riga 1782, lk. 439
  4. ↑ H. von Bienenstamm, Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, Riga 1826, lk. 61
  5. ↑ http://www.raikkylamois.ee/raikkula-mois/minevik/ Raikküla mõis, minevik
  6. ↑ http://www.archive.org/stream/livestundkurlnd00hollgoog#page/n253/mode/1up Liv-estund-kurländisches Urkundenbuch
  7. ↑ Genealogische Handbuch, lk. 521
  8. ↑ https://register.muinas.ee/ftp/DIGI_2013/pdf/eraT-0-76_001_0001267.pdf KRR, Raikküla mõis, ajalooline õiend, Tallinn 1972, lk. 5
  9. ↑ Liefländische Brieflade I, lk. 186, 189, 199; Genealogische Handbuch I, lk. 522.
  10. ↑ Liefländische Brieflade I, lk. 247, 263
  11. ↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 99, ISBN 978-9949-38-861-5
  12. ↑ Liefländische Brieflade I, lk. 672; Fersen, Geschichte II, Register nr. 46
  13. ↑ Fersen, Geschichte II, lk. 159
  14. ↑ Revalsche Wöchentliche Nachrichten, 1777, Nr. 9
  15. ↑ http://www.mois.ee/harju/raikkyla.shtml Eesti mõisaportaal, Raikküla mõis
  16. ↑ S. Dobermann, Topographische Nachrichten von Esthland I, lk. 167
  17. ↑ V. Kadakas, M.Liiv, käsikiri "Keskaegsed mõisamajad Eestis", Tartu 2014, lk. 41-43
  18. ↑ Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 99, ISBN 978-9949-38-861-5
  19. ↑ http://balticmaps.eu/?lang=lv&centerx=543248.6679084304&centery=6533065.0414727&zoom=1&layer=map&ls=c Balticmaps, Raikküla
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Raikküla_vasallilinnus&oldid=6578882"