Järvakandi vasallilinnus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Vittinghoffide aadliperekonna vapp. Vapil on 3 kollast merekarpi - palveränduri tunnusmärk

Järvakandi vasallilinnus oli kindlustatud mõisahoone praeguses Järvakandi mõisas Valli külas Rapla kihelkonnas, mis keskajal kuulus Jüriöö ülestõusuni taanlastele ja seejärel Liivi ordu Harju-Viru rüütelkonda.

Nimekujud[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1460 - Jerwencato,
  • 1464 - Jerwentayne, Jerwencayue,
  • 1485 - Jerworikory, Jerwencay[1]

Rahvapärimus seob Järvakandi nime tekke kunagise suure järvega, millest hiljem on saanud sood ja rabad.

Nimes "Jerwakant" võib peituda viide ka asukohale. Nimelt jooksid sinna lähedale Tõrasoosse Velise jõele Jüriöö ülestõusuni kokku 3 muinasmaakonna ja 3 feodaalriigi piirid. Sealsamas asus ka piiri järgiv Lelle ordumõis, mis alguses kuulus ilmselt Viljandi komtuuri ja hiljem Järva foogti haldusalasse. Muinasajal ulatus sinnani Alempoisi väikemaakond, mis hiljem liideti Järvaga. Ka hilisem Järvamaa keskus Paide asetses Alempoisi idapiiril vastu algset Järvat. "Järvakant" võiks siis tähendada Järvamaa alla kuuluvate maade lähedast ala või algne "Järvatagune" ordu poolt vaadates Järvamaa tagust ala.

Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus asetses Pärnu suunalt läbi Läänemaa Korbe kihelkonna (Kõrve) idaosa tuleva maantee hargnemiskoha lähedal. Tee jagunes seal Raikküla-Rapla ning Harju-Kabala-Varbola (Vardi) suunda. Viimane ühendas omavahel ka piirilinnuseid ja kindlustatud mõisaid vastu Saare-Lääne piiskopkonna kirdepiiri. Linnusekohast 250 m kagusse jääb Ahtama oja.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõis olevat asutatud 1464. ja 1485. aasta vahel Vietinghoffide aadliperekonna poolt. On andmeid ka Fahrensbachide valdustest piirkonnas.

1530 läänistati valdus Fabian von Tiesenhausenile ja hiljem tema pojapojale Elertile (Eilhard). Pärast Liivi sõda läks see kaasavarana Wrangelite omandusse. Tiesenhausenid olid tuntud linnusteehitajad.

1780. aastatel ehitati linnusevundamentidele von Staelide poolt mõisa varaklassitsistlik peahoone[2].

1794 aastal kirjeldas krahv L. A. Mellin selles mõisas paiknenud vana kivihoonet, kui harukordselt paksude müüride, keldrite ja võlvitud esimese korruse ruumidega kivihoonet, millest vundamentide ja rusuhunnikute järgi oli näha, et see varem veel poole suurem oli olnud. Säilinud hoonetiivas oli näiteks üks suurejooneline kahe piilari ja ristvõlvidega kirikulaadne ruum ning keldrites asetsesid gooti kirjade ja ornamentikaga hauaplaadid Fabian von Tiesenhausenile ja tema pojale (...de olde Vabian vnd syn Sohn...). Mõnede aastate eest aga olla hoone lammutatud ilmselt siis ehitusmaterjaliks ja püstitatud samale kohale uus suurejooneline häärber[3].

1905 põletati Järvakandi mõis maha ja sealne peahoone jäi varemetesse.

Ehitus[muuda | muuda lähteteksti]

Hilisema mõisa peahoone asetuse ja vana mõisamaja kirjelduse järgi saab öelda, et linnusehoone oli ristkülikukujuline ja pidi olema vähemalt kahekorruseline. Ning vähemalt üks häärberi kelder peaks pärinema linnuse ajast[4]. Linnus asetses nurkadega põhiilmakaarte suundades.

Praegune seisukord[muuda | muuda lähteteksti]

1905 aasta revolutsioonisündmustes põletatud mõisa säilinud varemete keldrikorrusel võib leiduda veel ka keskaegseid linnuse müüriosi. Mõisa peahoone ise on säilinud osaliselt ühe-kahe korruse kõrguselt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=Valli KNR Valli
  2. http://www.mois.ee/harju/jarvakandi.shtml Eesti mõisaportaal, Järvakandi mõis
  3. August Ludwig krahv Mellin, Nachricht von der alten festen Plätzen der Letten und Ehsten, Neue Nordische Miscellaneen IX-X, Riga 1794, lk. 537-538
  4. Ants Hein, Stenhusid, arxid, torned-Eesti mõisaarhitektuuri vanim kihistus, Õpetatud Eesti Selts, Tartu 2016, lk. 90-91, ISBN 978-9949-38-861-5