Arutelu:Rahvusvaheline korporatsioon

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Kas selle kohta kasutatakse ka sõna "hargmaine"? Andres 11. juuli 2011, kell 21:57 (EEST)

See allikas tundub usaldusväärne olevat: http://eurovoc.europa.eu/drupal/?q=request&view=pt&termuri=http://eurovoc.europa.eu/188181&language=et. Seega peaks ka hargmaine korporatsioon olema sünonüümina aktsepteeritav. Seal on ka teisi variante, aga mina neid adekvaatselt tõlgendada ei oska (nt hargmaine äriühing)--Bioneer1 11. juuli 2011, kell 23:37 (EEST)

Ilmselt peaks kuskil siin artiklis olema ka sõnad "globaliseerumine", "imperialism" ja "neokolonialism". --Oop 12. juuli 2011, kell 01:43 (EEST)

Bioneer - oled kindel, et suudad seda teemat entsüklopeediliselt ja erapooletult käsitleda? ;) Seppo 12. juuli 2011, kell 05:08 (EEST)

Kindlasti käib teema adekvaatne lahkamine mulle üle jõu. Lähismõistete selgitused ja erinevuste väljatoomine on igati tervitatav--Bioneer1 12. juuli 2011, kell 19:00 (EEST)

neutraalsemalt arutledes: kust jookseb piir rahvusvahelise kontserni ja rahvusvahelise korporatsiooni vahel? muidugi võib hargmaine ettevõte tegutseda mitmes riigis filiaalide kaudu ehk ilma eraldi tütarettevõtteid asutamata (Eestis nt kaubamärkide Sampo Pank ja RSA Kindlustus all tegutsevad entiteedid, kuigi finantssektori regulatsioon on ysna isemoodi ja "rahvusvaheline korporatsioon" siinse artikli mõistes sihib pigem Rio Tintot, BHP Billitoni jms ettevõtteid).

millistes kontekstides yldse kasutada angloameerika yhinguõiguse korporatsiooni mõistet eesti keeles? meil on pärismaiseid yhinguõiguse termineid ju kah yksjagu. samas ilmselt on "rahvusvaheline korporatsioon" pigem vasakpoolse mõtlemise traditsioonis nyydseks ysna kindel mõiste, nii et sellise nimega artikli pidamine on ilmselt õigustatud.

rohkem viiteid kuluks ära kyll, praegu on kõige kaalukamad väited väga ebamäärased ja on ebaselge, millistele faktidele või milliste autoriteetide millistele arvamustele need õieti viitavad. näiteks annaks refereerida ja viidata Naomi Kleini raamatut "No Logo", mis on eesti keeles täitsa olemas — kirjastas Bonnier Business Pressi kontserni kuuluv Äripäeva Kirjastuse AS. Ohpuu 12. juuli 2011, kell 10:25 (EEST)

Mina toetun artiklis Säästva arengu sõnaseletustele. Seal aga ei anta lähismõistete selgitusi. Kui praegune käsitlus pole neutraalne, tuleb mall panna. --Bioneer1 12. juuli 2011, kell 19:00 (EEST)
asi oli yhelt poolt selles, et ka viimased lõigud karjusid minu meelest viite järele. lisasin, sest alles nyyd taipasin, et materjal on SEI kodulehekyljel kättesaadav, mitte ei pärine trykiallikast.
aga laiem probleem jääb — ka viidatuna on artikli tekst ja keelekasutus ysna vasakroheline (seda sealjuures ytlemata) ja kajastab pigem 1980.-1990. aastate olukorda mõne poliitilise mõtlemise koolkonna seisukohast. nendel teemal enamasti teistsugusest kirjutamistraditsioonist pärit tekste, sestap võõristus.
faktid on ka ikkagi korralikult viitamata, nt kust see turumajandusliku maailma SKP protsent võetud on ja kes selle võttis ja kuidas seda kontrollida või yle arvutada saab (mõni vihje võiks olla). selle SEI publikatsiooni allikad on kogumina loetletud, aga viiteid täpsemaks ajada on juba keeruline. Vikipeedia ideaalstandardeid järgides annaks ja tuleks seda artiklit kirjutada täpsemaks.
kuidagi võiks ikkagi teha nii, et see artikkel oleks yhtviisi loetav, tõene ja respektaabli ilmega nii Guardiani, Äripäeva kui ka Rohelise Värava lugejale. praegusest tekstist suur osa sobib kahtlemata artikli osasse, mis käsitleks rahvusvaheliste korporatsioonide tegevuse mõtestamise yle käivat poleemikat (ysna oluline teema, eks selle diskussiooni pärast see artikkel siia tekkiski), kuid siis oleks tarvis juurde disputantide nimesid ja teisi, võistlevaid arvamusi.
alustada võiks ikkagi mõiste määratlemisest, mis aitaks määratleda, kas näiteks Webmedia Group või Brasiilia riiklik naftakompanii Petrobras või Swedbank langevad rahvusvahelise korporatsiooni mõiste alla või mitte, kas eristavate tunnuste hulka kuuluvad kaupade tootmine emamaast vaesemal maal, aktsiate noteerimine börsil, päritolu OECD liikmesriigist vms.
mul ei ole veel selget arusaamist, mida edasi teha, ainult eesmärk. sestap arutlen siin. neutraalsuse vaidlustamise malli lisamisest oleks vähe, teeks parem artikli paremaks. - Ohpuu 12. juuli 2011, kell 21:13 (EEST)


Olen samuti nõus (ilmselt) Ohpuu kommentaariga "korporatsiooni" mõiste osas. Ma ei ole väga-väga kaua kuulnud, et eesti keeles kasutataks sõna korporatsioon ettevõtte kohta, nii et jääks äkki rahvusvahelise ettevõtte juurde? Veel paar küsimust - mida tähendab, et rahvusvaheline ettevõte "viib sageli oma tootmistegevuse teisele maale"? Milline see rahvusvahelise ettevõtte esimene maa siis on? :) Misasi on "ülemaailmne kapitali sissetung"? Kas selle all mõeldakse investeeringute suurenemist üle maailma? Üks osa tekstist tundub nagu paremini sobivat mingi kriitika alapeatüki alla (ja ilmselt siis juba üldisemalt mingi välisinvesteeringute kriitika vms), vähemasti eeldab see tänapäeval üldlevinud vaadete kajastamist otseinvesteeringute mõju kohta sootsiumite ja indiviidide heaolule.

Seppo 15. juuli 2011, kell 03:27 (EEST)
Arvan ka, et sõna "korporatsioon" on siin väga eksitav. Näiteks ÕS-is on sõna "korporatsioon" tähendus esitatud nii: "ühiste kutse- v seisushuvidega isikute koondis; (üliõpilasorganisatsioon); aktsiaselts (USAs)". No miks peaksime meie siinses kontekstis rääkima ainult aktsiaseltsidest USA-s? See näib järjekordse toortõlkena. Kuriuss (arutelu) 17. august 2020, kell 14:40 (EEST)