Raśkeń Ozks
Raśkeń Ozks (ersa Раськень Озкс) on ersa rahva palve- ja rahvuspüha ning Mordva riiklik tähtpäev. Aastasadu tagasi peetud püha taastati 1999. aastal, sellest ajast tähistatakse seda igal kolmandal aastal Tšukalo küla (Mordvas, Bolšoje Ignatovo rajoonis) lähisel heinamaal.
Palvepüha Raśkeń Ozks tähendab rahva (või suguvõsa) palvust. Ersa keeles on раське ’rahvas, suguvõsa’ ja озкс ’ palvetama’.[1]
Pidustustel on korduvalt käinud ka esindajaid Eestist.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Keskajal pidasid ersad Raśkeń Ozks püha iga põlve (umbes 25 aasta) tagant, kui oli suureks saanud uus põlvkond. Rahvas tuli kokku, toodi ohver, paluti jumalatelt õnnistust ning arutati olulisi küsimusi. 1629. aastal keelati püha tsaari ukaasiga.[1][2]
Raśkeń Ozks kutsuti uuesti ellu 1990. aastatel Ersa Keele Päästmise Fondi initsiatiivil. Kohalikud võimud ja eriti õigeusu kirik olid esialgu traditsiooni taastamise vastu, kuid sellest hoolimata toimus esimene Raśkeń Ozks 1999. aastal.[3] Pidustustel osales eri hinnanguil 1500–2000 ersat nii Mordva Vabariigist kui mujalt.[2]
Kohalikud võimud asusid hiljem pidustusi toetama. 2004. aastast on ersade rahvuspüha Mordva riiklik tähtpäev. Esialgu korraldasid üritusi ersa rahvusaktivistid, kuid järgnevatel üritustel läks rahvuspüha tähistamine aina enam riigivõimude kätte, kes omakorda asusid täpsemalt määrama ja kontrollima ürituse sisu. Selle näiteks oli 2022. aastal pidustused, kus FSB esindajad tõmbasid maha ersa rahvuslipu ja korjasid aktivistidelt ära plakatid.[3]
Pidustuste kulg[muuda | muuda lähteteksti]
Enne rahva kogunemist ohverdatakse koidikul härg ersa peajumalale Ineškipazile. Palvus on sageli avatud Toorama-pasuna hüüuga, mida ersade uskumuse kohaselt tuleb puhuda siis, kui rahvas on hädas. Pasunat puhudes peaks naasma Tjuštja, müütiline valitseja muistse iseseisvuse ajast, kes oma rahva päästab.[1]
Seejärel süüdatakse kurgaani otsas kahe kuni kolme meetri kõrgune ja paarisaja kilo raskune hiiglaslik vahaküünal Štatol, mis aitab luua sidet jumalaga. Küünla jaoks kogutakse annetusi ja vaha tavaliselt terve aasta vältel ersade asualadelt.[2] Siis pöördutakse palvega peajumala Ineškipazi poole, mille järel on tavaliselt ilmunud tuntud ersa esivanemate paraad näitlejate ja kultuuritegelaste kehastuses. Tuntud ersadest on ilmunud näiteks Tjušta, Purgaz, Nesmejan Vasiljev, Stepan Erzja ja Anatoli Rjabov.[1][2]
Pärast seda künnab hobune kurgaani ümber sümboolse ringikujulise vao. Ringjoon on elu jätkuvuse ja päikese teekonna sümbol, aga ka piir praeguste ja kadunud põlvkondade vahel. Kõik kohalolijad võivad päripäeva ümber künka käia ja vaosse puistata oma kodupaiga mulda. Palvuse lõpetuseks moodustatakse tavaliselt pikk inimkett.[2]
Palvusele järgneb tavaliselt ilmalik osa, kus esinevad tervituskõnedega ersade esindajad eri paigust ja külalised. Samuti on tavaline nii palvuste ajal kui ka pärast seda muusikapalade esitamine ja ohvrilihast keedetud supi söömine.[1][2]
Galerii[muuda | muuda lähteteksti]
-
2004. aasta pidustused -
2007. aasta pidustused -
Toorama 2007. aasta Raśkeń Ozksil -
Gaigi Vaigel 2007. aasta pidustustel -
Küünlad 2010. aasta pidustustel
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Kruusi, Heiko (oktoober 2020). "Ersade suurel palvepühal Raśkeń Ozks". Soome-ugri sõlmed (1): 129-134.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 "Rasjkenj Ozks Ersamaal". Fenno-Ugria Infoleht. 1999.
- ↑ 3,0 3,1 "Mordvamaal toimus taas rahvapalvus Rasken ozks". Fenno-Ugria. 22. juuli 2022.