Tjuštja

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
"Kuningas Tjuštja". Andrei Aljoškini joonistus

Tjuštja (ersa keeles Тюштя, mokša keeles Тюштень Tjušten) on mordvalaste müütiline rahvuskangelane, kes esineb eelkõige Volga idakalda mokšade ja ersade vägilaslauludes.

Tjuštja on kunagise vabadusvõitluse sümbol vene vallutajate vastu. Ta on oluline tegelane mordvalaste eeposes "Mastorava", kus ta valiti rahva poolt valitsema mokšade üle. Tjuštja olevat ühendanud kõik mokša, ersa ja meštšera hõimud üheks liiduks või riigiks, tema valitsemise ajal olevat Mordvamaa ulatunud Dneprist Volgani ja Oka jõest Musta mereni. Ta vägitegudest räägib eepose kolmas osa "Kuningas Tjuštja ajastu".

Mordva põlisusundis on ta tuntud kui kuujumal, kõuejumala Pur'ginepazi ja maapealse neiu Litova poeg. Selline jumalik päritolu olevat olnud mordva valitsejate seas levinud.[1] Mõnede muistendite kohaselt oli Tjuštja vürst Pureši poeg.

Ersad ja mokšad uskusid, et kui rahvas hädas on, tuleb puhuda Toorama pasunat, siis tulevat Tjuštja muistsest iseseisvusajast "koju tagasi" ja päästab oma rahva.[2]

Tjuštja on inspireerinud palju mordva kirjanikke, luuletajaid ja kunstnikke. Mordva folkansambel Toorama on Tjuštjast teinud ka laulu.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]