Røros

Allikas: Vikipeedia
Rørosi kaevanduslinn ja ümbruskond
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Asukoht  Norra
Tüüp Kultuurimälestis
Kriteeriumid III, IV, V
Viited 55
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Koordinaadid 62° 34′ 26″ N, 11° 23′ 8″ E
Nimekirja arvatud 1980 (4. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Røros (lõunasaami keeles Plassje) on linn Norras Sør-Trøndelagi maakonnas, Rørosi valla keskus.

Linn on nimetatud kunagise Rørosi (1530. aasta paiku nimetatud Røraasiks) talu järgi, mille maadele on linn asutatud. Linna nimi tuleb Røa jõe nimest, millele liitub sõna "os", mis tähendab norra keeles jõesuud. Linnas suubub Røa jõgi Norra kõige suuremasse ja pikemasse Glåma jõkke. Kuid see, mida tähendab Røa jõe nimi, on teadmata. Samuti pole seletust asula saamikeelsele nimele Plassje.

Elanike arv on 3761 (2015).

Rørosi ametlik nimi on 'mägilinn' (bergstad), sest Røros on vana kaevanduslinn. 17. sajandi keskelt kuni 20. sajandini kaevandati seal algul ainult vasemaaki, pärast lisaks vasele ka tsinki. Esimene kaevandus rajati 1644. Vase ja tsingi hinna languse tõttu maailmaturul ning kaevanduste ammendumise tõttu suleti viimane kaevandus 1977 pärast 333 aasta pikkust tegutsemist. Kogu linn kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.

Rootslased põletasid Skåne sõja ajal 1678 ja 1679 linna maha. 1718 vallutas linna kolmandat korda kindral De la Barre. Kuid sama aasta 30. novembril hukkus Karl XII Fredriksteni all ning De la Barre otsustas linna maha jätta ja taanduda peavägede juurde põhja poole. See lõppes kohutavalt: üle 3000 halvasti ettevalmistatud sõduri hukkus karmi ilma tõttu Rørosi lähedal mägedes (Karoliinide surmamarss).

Tänapäeval korraldatakse igal talvel linnas Rørosmartnani laata. Sealt käib igal aastal läbi 50–70 tuhat turisti. Laat algab iga veebruari viimasel teisipäeval ja kestab 5 päeva. Alates 1994 etendatakse laada ajal vabaõhuetendust, millega mälestatakse tuhandete Rootsi sõdurite surnukskülmumist.

Røros on Norra üks kõige külmemaid linnu. Linna madalaim õhutemperatuur –50,4 °C mõõdeti 13. jaanuaril 1914. Kui 2010. aasta talvel tabas Euroopat külmalaine, mõõdeti seal –42 °C. Talvel on tingimused suusatamiseks ülihead, eriti veebruarist aprillini, kui päike käib kõrgemalt ja päevad on pikemad kui varatalvel. 2008. aasta juulis püstitati Rørosi uus soojarekord +30,7 °C. Aasta keskmine sademete hulk on umbes 500 mm. Kõige kuivem periood on veebruarist maini.

Tööstuses on valdavad puidutöötlemine ja mööblitööstus. Linnas käib palju turiste.

Rørosi läbib raudtee (Rørosbanen) ja linnal on püsilennuühendus Osloga.

Linnas on kaevandusmuuseum ja 1784. aastal ehitatud Rørosi kirik.

Ilmuvad ajalehed Arbeidets Rett ja Fjell-Ljom.