Urnesi püstpalkkirik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Urnesi püstpalkkirik
Urnes stave church - 2.jpg
Riik Flag of Norway.svg Norra
Asukoht Lusteri vald
Sogn og Fjordane
Ehituse lõpp ca 1130
Koordinaadid 61° 17′ 53″ N, 7° 19′ 21″ E
UNESCO maailmapärandi logo UNESCO maailmapärand
Tüüp kultuurimälestis
Kriteeriumid I, II, III
Viited 58
Piirkond* Euroopa ja Põhja-Ameerika
Nimekirja arvatud 1979 (3. istung)
* Regioon on UNESCO määratletud

Urnesi püstpalkkirik on kirik Ornesi talu maadel Lusteri vallas Sogn og Fjordane maakonnas Norras.

1979. aastal kanti kirik UNESCO maailmapärandi nimekirja.

Kirikut valdab Norra muinasmälestiste säilitamise ühing Foreningen til norske Fortidsminnesmerkers Bevaring or Fortidsminneforeninga.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Urnesi püstpalkkirik rajati 1130. aasta paiku ja selles on säilinud suur osa tollasest kujundusest. Dendrokronoloogiliste uuringute kohaselt langetati kiriku ehituseks kasutatud puud 1129. ja 1130. aastal. Seda peetakse vanimaks säilinud omataoliseks kirikuks. Urnesi kiriku arhitektuuris on ühendatud kristlik arhitektuur ja viikingiajale omane loomornament (Urnesi stiil).

Arheoloogiliste uurinugte kohaselt on praeguse kiriku kohal asunud varem vähemalt kaks pühakoda. Kaevamistööde käigus leiti augud, mille olid jätnud kunagise postkiriku nurgapostid. Oletatakse, et postkirik rajati varemalt 11. sajandi alguses.

17. sajandil laiendati kiriku pikkhoonet lõuna poole ning kiriku kooriruumi ida poole (koor taastati hiljem endisel kujul). Samast aastasajast pärineb ka hulk esemeid kiriku sisustusest: ristimisvaagen (1640), altari kohal asetsev räästas (1665), kantsel (16931695) ning ristil olevat Jeesust koos neitsi Maarja ja Ristija Johannesega kujutav altarimaal (1699).

18. sajandi alguses ehitati kirikule aknad.

20. sajandil kirik restaureeriti.

Põhjaportaal[muuda | muuda lähteteksti]

Urnesi kiriku põhjaportaal ja mitmed muud põhjakülje detailid on kaunistatud rikkaliku loomornamendiga. On oletatud, et portaal pärineb varasema kiriku küljest ja oli algselt selle läände suunatud peaportaal.

Portaalil on kujutatud neljajalgset looma, kes hammustab madu. Traditsiooniliselt on seda tõlgendatud hea ja kurja võitlusena. Neljajalgne loom kujutab lõvi (kristlikus ikonograafias Kristuse sümbol), kes võitleb saatanat kehastava maoga.

On oletatud ka, et motiiv pärineb Skandinaavia mütoloogiast. Tol juhul oleks neljajalgne loom Níðhöggr, kes sööb Yggdrasili juuri. Juurtega põimunud maod ja lohed sümboliseerivad maailma lõppu Ragnarökki.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hilda Roderick, Ellis Davidson. 1988. "Myths and Symbols in Pagan Europe". Tallinn. "Manchester University Press ND". Lk. 170–171

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]