Rõngu vasallilinnus

Töwdenite rüütliperekonna vapp

Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.

Säilinud linnusemüürid

Sisukord

1 Asukoht ja paiknemine
2 Ajalugu
3 Pildid
4 Kirjandus
5 Välislingid

Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus asetses Rõngu jõe 12 m kõrgusel põhjakaldal, põhja-lõunasuunalise ovaalse Lossimäe künka lõunatipus. Merepinnast jääb linnus u. 73 m kõrgusele. Linnus kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-Otepää maantee. Umbes 30*30 m suurune pealinnus oli ehitatud nurkadega põhiilmakaarte suundades, selle asendi andis ette juba kümka lõunatipu kuju. Kaitseehitise juurde kuulus ka eeslinnus, kuid selle paiknemine pole teada, linnuseala ise on u. 180*180 m suurune plats^[1]. 1,5 km kaugusele edelasse teederisti jäi ka Rõngu Miikaeli kihelkonnakirik.

Pealinnuse kirdeküljel asetses värav ja Püha Risti kabeliga väravatorn, aprill 2019 a.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Linnus ehitati 14. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1340. aastal) ja see kaitses Tartu piiskopkonna edelaosa. Linnus kuulus keskajal Tödwenite suguvõsale.

Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoone tiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Kastellilaadsele hoonele lisati hiljem veel eeslinnus, mille kohta paraku andmed puuduvad. Samuti lisati väravale eenduv väravaehitis, mille teisel korrusel asus Püha Risti kabel ja mida on mainitud 1413.

Vene-Liivimaa sõjas tungisid 1558. aasta suvel Pihkva suunast tungisid Moskva tsaaririigi väed Pihkva vojevoodi Pjotr Šuiski juhtimisel Tartu piiskopkonda. 1558. aasta augustiks olid vene vägede poolt vallutatud ka Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu koadjuutori Gotthard Kettleri juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi Rõngu linnuse vallutamine ja hävitamine septembris-oktoobris, viienädalase piiramise järel.