Rõngu vasallilinnus
Rõngu vasallilinnus (saksa k. Ringen) oli Tartu piiskopi vasalli linnus, mille varemed asuvad Rõngu lähedal Lossimäe külas.
Asukoht ja paiknemine[muuda | muuda lähteteksti]
Linnus asetses Rõngu jõe 12 m kõrgusel põhjakaldal, põhja-lõunasuunalise ovaalse Lossimäe künka lõunatipus. Merepinnast jääb linnus u. 73 m kõrgusele. Linnus kaitses teederisti, kus Tartust tulev maantee hargnes seal Viljandisse ja Riiga minevaks maanteeks, millega omakorda ristus Rannu-Otepää maantee. Umbes 30*30 m suurune pealinnus oli ehitatud nurkadega põhiilmakaarte suundades, selle asendi andis ette juba kümka lõunatipu kuju. Kaitseehitise juurde kuulus ka eeslinnus, kuid selle paiknemine pole teada, linnuseala ise on u. 180*180 m suurune plats[1]. 1,5 km kaugusele edelasse teederisti jäi ka Rõngu Miikaeli kihelkonnakirik.
Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]
Linnus ehitati 14. sajandi esimesel poolel (arvatavasti 1340. aastal) ja see kaitses Tartu piiskopkonna edelaosa. Linnus kuulus keskajal Tödwenite suguvõsale.
Linnuse ristkülikukujulist sisehoovi ümbritsesid peahoone tiivad, millest on lisaks peaväravale säilinud vaid üks fragment. Kastellilaadsele hoonele lisati hiljem veel eeslinnus, mille kohta paraku andmed puuduvad. Samuti lisati väravale eenduv väravaehitis, mille teisel korrusel asus Püha Risti kabel ja mida on mainitud 1413.
Vene-Liivimaa sõjas tungisid 1558. aasta suvel Pihkva suunast tungisid Moskva tsaaririigi väed Pihkva vojevoodi Pjotr Šuiski juhtimisel Tartu piiskopkonda. 1558. aasta augustiks olid vene vägede poolt vallutatud ka Vastseliina, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Need piirkonnad jäidki sõjategevuse ajaks Moskva tsaaririigi võimu alla järgneva sõjategevuse ajaks. Aasta lõpul püüdsid liivimaalased ordu koadjuutori Gotthard Kettleri juhtimisel anda venelastele vastulööki, kuid nende ainsaks saavutuseks jäi Rõngu linnuse vallutamine ja hävitamine septembris-oktoobris, viienädalase piiramise järel.
Rõngu linnus oli alates 1583 veel Jesuiitide ordu kasutuses. 1625. aastal lasksid jesuiidid selle Rootsi võimu saabumisel õhku.
![]() |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rõngu vasallilinnus |
Pildid[muuda | muuda lähteteksti]
Linnuse vaade idast 19. sajandil.
Autor Wilhelm TuschLinnuse asendiplaan 19. sajandist.
Autor Wilhelm Tusch
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, T. 2. Riga: E. Frantzen. lk lk. 99–101.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Rõngu vasallilinnus kultuurimälestiste riiklikus registris