Pühitsusrist
Pühitsusrist (ladina keeles crux signata, saksa keeles Weihekreuz), ka konsekratsioonirist[1] on kiriku sissepühitsemise puhul mitmele poole, näiteks kirikuseintele, altarilauale või mujale maalitud või süvistatud, sageli rõnga sees asetsev ristikujutis[2].
Ringiga ümbritsetud Kreeka või Malta riste tehti kiriku seintele, piilaritele või altariplaadile kiriku sissepühitsemisel. Ristid raiuti või maaliti kohtadele, mida kiriku pühitsemisel salviti krismaga ja mille ees hiljem põlesid küünlad[3]. Selliseid pühitsusriste tehti keskajal tavaliselt 12. Iga rist esindas ühte kaheteistkümnest apostlist. Altarilauale tehti viis pühitsusristi Kristuse viie haava sümbolitena.
Näiteid Eestist
[muuda | muuda lähteteksti]Interjööris
[muuda | muuda lähteteksti]- Järva-Madise Püha Matteuse kiriku lääneseinal on ereda punase värviga ja musta piirjoonega maalitud kaks sekotehnikas pühitsusristi, üks neist osaliselt valge krohvikihi all. Ristid on täpselt dateerimata, kuid võivad pärineda isegi 13. sajandist[4][5].
- Kaarma Peeter-Pauli kirikus on kaks 13. sajandi pühitsusristi maalitud kooriruumi põhjaseinale ja kümmekond aastat hilisemad on ümarristi ja Malta risti kujutavad maalingud võidukaare kohal (need on kiriku kahelööviliseks ehitamisel jäänud võlvidepealsesse ruumi)[6]
- Pühalepa kiriku koori põhjaseinas on unikaalse bütsantsipärase kujuga maalitud pühitsusrist[7]
- Valjala kiriku hilisgooti kooriruumis on seintes reljeefsed pühitsusristid, nende all on seinas raidkivist küünlakonsoolid, millest üks on murdunud. Samasugused ristid koos küünlakonsoolidena taaskasutatud tüvesevõrudega on kiriku põhja- ja lõunaseina keskel[8].
-
Maalitud aken pühitsusristiga Karja kiriku kooriruumi põhjaseinal -
Kivvi raiutud pühitsusrist Karja kiriku põhjaseinas kantsli kõrval oleva akna all -
Maalitud pühitsusristid Ridala kiriku kooriruumis -
Küünlaalustega pühitsusristid Valjala kiriku pikihoone seintel -
Maalitud pühitsusrist Puhja kiriku põhjaseinal
Altaritel
[muuda | muuda lähteteksti]- Järva-Jaani Ristija Johannese kirikus on kantsli all endine altari mensa, millel on viis sissekraabitud pühitsusristi[9].
- Samasugused viis pühitsusristi on Ridala Püha Maarja Magdaleena kiriku keskaegsel altarilaual[10].
- Harju-Madise kirikus on kivisse raiutud pühitsusrist altarilaual, mis on hiljem saanud trepikäigu laeplaadiks.
Eksterjööris
[muuda | muuda lähteteksti]Enamasti tehti pühitsusriste kiriku siseseintele, kuid neid võib olla ka välisseintel.
- Nii näiteks on Tartu Jaani kiriku lõunaküljel ühe tellistest laotud tugipiilari seina müüritud maakivi, millel on ringi sees Malta risti kujutis.
- Karula Maarja kiriku lõunaseinas on samuti kivisse raiutud rõngaga ümbritsetud rist, mis võis olla tehtud ehitamise või ehitustööde ajal.
-
Ristiga kivi Tartu Jaani kiriku tugipiilaris Münnichi hauakabeli kõrval
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-469. Täiendavate väliuurimiste aruanne 1980. a. töödest. Lisa kaustale A-274. Köide II. KRPI, V. Raam.
- ↑ R. Paris, E. End. Kunstileksikon. – keeleveeb.ee
- ↑ H. Bome, K. Markus. Karja kirik – kõige väiksem "katedraal". – Kunstiteaduslikke uurimusi, nr 4, 2005
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17089
- ↑ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=17088
- ↑ http://kirikud.muinas.ee/?page=3&subpage=3361&id=87
- ↑ Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-469. Täiendavate väliuurimiste aruanne 1980. a. töödest. Lisa kaustale A-274. Köide II. KRPI, V. Raam.
- ↑ VALJALA PÜHA MARTINI KIRIK. Muinsuskaitseameti arhiiv, säilik A-1200. Valjala Püha Martini kirik. Köide II. Fotod. Koostaja: V.Raam. 1984.
- ↑ https://jarva-jaani.eelk.ee/sisu.php?lehe_id=38&alamlehe_id=85&alamlehe2_id=0
- ↑ https://ridala.eelk.ee/sisu.php?lehe_id=1&alamlehe_id=1&alamlehe2_id=0