Põhikude

Põhikude^[1] on taime koed, mis moodustavad valdava osa taime massist. Põhikude koosneb õhukeseseinalistest elusatest rakkudest, mille vahel on suured rakuvaheruumid. Neis rakkudes toimuvad mitmed olulised protsessid: fotosüntees, varuainete ja vee säilitamine, gaasivahetus jne.

Põhikudede liigitus

Liigitus funktsiooni järgi

Assimilatsioonipõhikude ehk klorenhüüm ehk mesofüll^[2] asub lehes või noorte varte esikoores. Rakkudes on palju kloroplaste ja seal toimub fotosüntees. Piklikud ja üksteise kõrval asuvad klorenhüümirakud moodustavad sammas- ehk palissaadkoe, kui aga rakkude vahel on suured rakuvaheruumid, nimetatakse seda kobe- ehk tohlkoeks^[3].
säilituspõhikude leidub juures, risoomis, varre keskosas ja seemnetes, viljades, sibulates, mugulates jne.. Säilituspõhikoe rakkudesse kogunevad varuained: tärklis- ja valguterad, lahustunud suhkrud, harvem õlitilgakesed. Viljades on rohkesti kromoplaste. Varuainete säilitamise ülesandega rakkude kestad võivad viljades olla tugevasti paksenenud, nagu näiteks asparil, kohvipuul, diospüüril või datlipalmil^[3].
veesäilituspõhikude sukulentidel ehk turdtaimedel, näiteks sugukondades piimalillelised, kaktuselised ning perekondades agaav, kukehari, soolarohi. Rakud on õhukesekestalised, paisumisvõimelised, veerohkete vakuoolidega. Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti^[3].
õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, seal on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis^[3].

Liigitus taimes paiknemise järgi

Esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud.
säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude.

Viited

↑ Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.
↑ http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[1] Kuna põhikoe rakud on kujult enamasti parenhüümsed, nimetatakse põhikude tihti ka põhiparenhüümiks või lihtsalt parenhüümiks. Arusaamatuste vältimiseks tuleks siiski eelistada sisuliselt täpsemat mõistet "põhikude", tähistades sõnaga "parenhüüm" vaid rakkude tüüpi, sest ka teised koed võivad koosneda parenhüümsetest rakkudest.

[2] ttp://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato3.htm

[anatoom-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 ^3,3 http://www.zbi.ee/~tomkukk/anatoom/anato1.htm#2.2.

[1]

[2]

[3]