Pz 68

Allikas: Vikipeedia

Pz 68

Panzer 68–88

Pz 68 Mk2 tehnilised andmed
Pikkus 9,49 m
Laius 6,98  m
Kõrgus 2,75  m
Kaal 40  t
Kiirus maastikul ? km/h
maanteel 55 km/h
Käiguvaru maanteel ? km/h
maanteel 350 km
Suurtükk 105 mm
56 mürsku
Kuulipildujad 2X7,5 mm
5400 padrunit
Soomus 20–60 mm
Mootor MTU MB 837 diisel
Mootori võimsus 660 hj
Meeskond 4 inimest

Pz 68 on Šveitsi keskmine tank, Pz 61 edasiarendus.

Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]

Pz 68 esimene prototüüp valmis 1968. aastal ja tootma asuti uut tanki samal aastal.[1] Aastatel 19711974 jõudis Šveitsi armee teenistusse kokku 170 Pz 68, mida järgmiste mudelite ilmumisel hakati Pz 68 Mk1 nimetama.[2] Erinevalt Pz 61-st oli Pz 68 kahur stabiliseeritud, torni vasakul küljel asus laskemoona luuk, mootor oli võimsam ja transmissiooni oli modifitseeritud. Kuigi tanki kaal kasvas 39,7 tonnile, suurenes maksimaalne kiirus 55 km/h. Ka roomikud olid laiemad kui Pz 61-l ja maaga kontaktis olev osa roomikust oli pikem.[1]

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Pz 68 torn ja kere mõlemad terasest valatud. Tank on jagatud kolmeks sektsiooniks. Juht istub ees keskel. Torn asub masina keskel, komandör ja sihtur istuvad paremal ja laadija vasakul pool. Mootor asub taga ja on meeskonnaruumist tulekindla seinaga eraldatud.

Pz 68 põhirelvaks on briti 105 mm L7 suurtükk. Tankil on veel kaks 7,5 mm kuulipildujat ja suitsugranaadiheitjad.[2]

Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Pz 68 ainus kasutaja oli Šveits. Aastal 1998 otsustati, et modifitseerimata Pz 68-d arvatakse 2000. aastaks teenistusest välja. Aastal 1999 oli teenistuses veel 186 modifitseerimata ja 186 modifitseeritud Pz 68-t.[1] Umbes 200 masinat üritati Taile maha müüa, kuid tehingust ei saanud asja. Aastal 2005 arvati kõik veel allesolevad tankid teenistusest maha ja müüdi vanarauaks. Säilinud Pz 68-id võib näha muuseumides üle maailma.

Variandid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Pz 68 – Pz 61 parandatud versioon stabiliseeritud kahuri, luugiga laskemoona laadimiseks, uuendatud mootori ja paremate roomikutega. (Hiljem nimetati ümber Pz 68 Mk1-ks).[3]
  • Pz 68 Mk2 (1974) – modifikatsioon Pz 68 Mk 1-st. Pearelv oli vooderdatud[3] ja lisati süsteem vingugaasi eemaldamiseks. Märtsist detsembrini 1977 toodeti neid 50 tükki.[1]
  • Pz 68 Mk3 (1975) – lisaks Mk1-l ja Mk2-l olemasolevatele muudatustele on torn suurem. Aastatel 1978–1979 toodeti 110 sellist tanki.[3][1]
  • Pz 68 Mk4 – sarnane Pz 68 Mk3-ga, 60 masinat telliti 1978. aastal, anti sõjaväele üle vahemikus juuli 1983aprill 1984.[1]
  • Pz 68/88 – aastal 1988 otsustati moderniseerida 195 tanki Pz 68. Neile paigaldati uus tulejuhtimissüsteem. Lisaks uuendati ka vedrustust ja ABK kaitsevarustust.[1]
  • Pz 68/120 – 120 mm kahuriga tank.[1] Toodeti vaid prototüüp.
  • Brückenlegepanzer Pz 68 kerel põhinev sillapaigaldustank, mis kandis 18,23 m silda.[3]
  • Flab Pz 68 – õhutõrjetank. Pz 68 kere Gepardi torniga. Valmis ainult üks prototüüp.
  • Panzerartilleriekanone 68 – Pz 68 kere põhjal valminud liikursuurtükk 155 mm suurtükiga.[1] Valmis ainult üks prototüüp.
  • Panzerzielfahrzeug 68 (või PzZielfz68) – eritank tankitõrjemeeskondade treenimiseks. Ekstra soomuse ja relva maketiga, meeskond kaheliikmeline.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,00 1,01 1,02 1,03 1,04 1,05 1,06 1,07 1,08 1,09 "Pz 68" (Inglise k.). Army Guide. 22.08.2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. 2,0 2,1 Chant, lk 283–284
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 Christopher Chant (08.09.2009). "A compendium of armaments and military hardware" (Inglise k.). Google books.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Christopher Chant World Encyclopedia of the Tank. Second edition Inglismaa Sutton Publishing 2002 ISBN 0750931477 Inglise k.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]