Piltene vald
| Piltene vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Piltenes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 187,86 km² | |
Elanikke: 456 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 2,4 in/km² | |
| Keskus: Piltene | |
 |
Piltene vald (läti keeles Piltenes pagasts) on vald Lätis Ventspilsi piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Tārgale, Ugāle, Zlēkase, Zirase ja Vārve vallaga ning Piltene linnaga.
Valla pindala on 188 km². 2016. aasta seisuga elas seal 474 inimest.[2] Valla keskus on Piltene linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu. Vallamaja asub aadressil Lielā iela 28, vallavanem on Jānis Abakuks.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]19. sajandi teisel poolel kandis vald saksa keeles nime Pilten. Aastal 1935 oli valla pindala 126 km² ja seal oli 1038 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Piltene ja Rapate külanõukogu, aastal 1949 aga vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Piltene külanõukoguga likvideeritav Gārzde külanõukogu. Aastal 1956 Piltene külanõukogu likvideeriti ja liideti Piltene linnaga, kus see moodustas Piltene linna maaterritooriumi.[5] 2009. aastast hakkas Piltene kuuluma Ventspilsi piirkonda, aastal 2010 eraldati aga Piltene vald linnast.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurim jõgi on Venta jõgi. Järvedest asub vallas Venta soot 7,5 hektari suurune Vecventa järv. Vald ise asub Rannikumadalikul, idaosa aga Kursi madalikul. Valda jäävad mitmed liivaluited, mille kõrgus on 45 meetrit, need on ühtlasi ka valla kõrgeimad kohad. Valla pindalast katvad metsad 71,9 %.[7]
Looduskaitse all on Ķīvmeža rahn ja Lodiņi pärn, lisaks kasvab vallas arvukalt looduskaitsealuseid nimetuid põlispuid. Zūru mežniecība külas kasvab mänd, mille Läti metsandus- ja metsatööstusminister Leons Vītols 50. juubeli puhul dramaturg Gunārs Priedele kinkis.[8]
Kaitstavad mälestised
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Landze kirik, selle kolm uksekomplekti, altar ja kantsel, Landze kiriku muinaskalmed ning Lagzdīne linnamägi. Regionaalse kaitse all on Landze kiriku muinaskalmed, Čunči keskaegne kalmistu ja Krītkalnsi keskaegne kalmistu.[9]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 446 lätlast, 11 venelast, 1 poolakas ja 2 leedulast.[10]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[11] |
|---|---|---|
| Dziļģi | ciems | 18 (2025) |
| Gārzde | ciems | 36 (2025) |
| Karaļciems | ciems | 3 (2025) |
| Krievciems | mazciems | |
| Lagzdiena | mazciems | 13 (2015) |
| Landze | mazciems | 68 (2021) |
| Zūru mežniecība | mazciems | |
| Ūdrande | ciems | 57 (2025) |
| Vecmuižciems | mazciems | 19 (2015) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[11]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās (pagastu dalījumā). Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016, Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Ventspils novads (vaadatud 15.01 2018)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ “Grozījumi Administratīvo teritoriju un apdzīvoto vietu likumā”
- ↑ Ventspils novada teritorijas plānojums. Paskaidrojuma raksts. lk. 12
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
- ↑ "Ethnic composition of Latvia 2011". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. märts 2016. Vaadatud 2. novembril 2018.
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
