Nuga

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Pussnuga)
 See artikkel räägib tööriistast; söögiriista kohta vaata artiklit Lauanuga; filmi kohta vaata artiklit Nuga (film)

Noa osad: pide (10), teramik (4), tera (5), noaots (3), noaselg (6)

Nuga ehk väits on väga levinud tööriist. See on väiksem terariist, mida kasutatakse lõikamiseks, torkamiseks, koorimiseks, teritamiseks, puu vestmiseks ja voolimiseks jm otstarbel. Nuga koosneb kahest osast: noa pidemest ja vähemalt üheteralisest teramikust. Noa tera kinnitub noapeasse rootsu abil.[1]

Nuge kasutatakse käsitöö kõrval ka paljude muude tegevuste juures nagu habemeajamine, söömine jms.

Nuga on ka kasutatud relvana, nuga kuulub külmrelvade hulka.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Nuga Rootsist koos tupega, pildil on näha ka tera ja pea ühinemiskohas asuv noapea lõhenemist takistav metallrõngas, nn. kolju, koli, lukk.

Vanimad nugade leiud osutavad, et esimesed terariistad, millest mõnda võib nimetada käepidemeta noaks, saadi suurema kivitüki lõhkumisel, kui sellise tegevuse tulemuseks oli kättesobiv plaatjas kivitükk, mille vähemalt üks serv oli terav. Sobivaks toormeks on moonde- ja sette- ning vulkaanilised kivimid nagu kvarts, ränikivi, obsidiaan või basalt[viide?].

Etümoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti rahvalauludes kohtab harvemini noa nimetust kurask, lõunaeesti murretest pärineb väits, millega on seotud ka lõikumist ja tahumist tähistav verb vestma, Põhja-Eestist on tulnud aga nüüdseks üldlevinud nuga. Peamiselt tupenuga tähistav puss (pussnuga, pussak, pusu) pärineb arvatavasti samuti Eesti enda aladelt. Lõuna-Eestis ja Lääne-Saaremaal võib kohata läti laensõna tuuts või tunts – reeglina tähistab see suurt seatapmisnuga.[1]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Nuga - käekaitse ja nn. veresoonega pussnuga ehk puss
Võinuga (vasakul) ja kööginuga

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Viires, Ants (2009). Eesti rahvapärane puutööndus. Tallinn: Ilo. Lk 33.


Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]