Lusikanuga
Lusikanuga (Lääne- ja Kirde-Eestis kõveldi, Hiiumaal koostanuga, lõunaeesti murdes luitsaväits[1]) on väike kõvera teraga nuga, mida kasutatakse puulusikate ja -kulpide õõnestamiseks.
Oli laialdaselt kasutusel Ida-Euroopas, Eestis on selle kasutamine teada I aastatuhande algupoolelt p. Kr. [2].
Lusikanugade tera oli tavaliselt madalama või sügavama, 3–4 cm läbimõõduga kaarega. Noa pea sarnanes tavalise noa omaga. Lusikanugasid kasutati veel 20. sajandi alguses[1].
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Eesti etnograafia sõnaraamat. Koostanud Arvi Ränk, toimetanud Õie Ränk. Tallinn 1995. lk 105
- ↑ Eesti rahvakultuuri leksikon (3. trükk). 2007. Koostanud ja toimetanud Ants Viires. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Lk 151