Saami nuga

Allikas: Vikipeedia
Saami nuga. Kasest pea ja nahast tupp
Sarvest ja kasest peaga ning nahast tupega saami nuga

Saami nuga (koltasaami jõnn-neiʹbb, põhjasaami stuorraniibi 'suur nuga'[1] soome keeles: lapinleuku või leuku[2]) on saamide traditsiooniline suur nuga.[3][4] Nuga on loodud rändava eluviisiga rahva jaoks, kes ei saa palju esemeid kaasas kanda, seega peavad vahendid olema mitmekülgselt kasutatavad.[2] Saamide noad olid tuntud oma hea kvaliteedi poolest, ehkki alles 19. sajandi teisel poolel ilmnesid saamide aladel esimesed märgid seppadest. Enne seda anti noa valmistamise oskused vanematelt lastele edasi ja tehti neid ise.[3]

Omadused ja kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]

Saami noa kasutamine

Saami noal on pikk, lai ja tugev tera, mis sobib lihtsamateks raiumistöödeks,[5] nagu näiteks laasimine, väikeste puude raiumine varjualuseks[2] (ehk lavvu), võsa raiumine, luude purustamine ja rümba tükeldamine.[2] Seda kasutatakse vahel kirve asemel, et raiuda ja lõhkuda väikeses koguses küttematerjali jalal kuivanud (nn metsakuivadelt) puudelt või ka võitluseks.[1] Tavaliselt on saami noa tera pikkus 200 millimeetrist kuni 450 millimeetrini.[2] Saamide traditsiooniline (enne 20. sajandit) põhjapõdra surmamisviis toimus südame läbitorkamisega (giehtadit), mida lihtsustas pika noa kasutamine. Kiire ja võimalikult vähe kannatusi põhjustava surmamise jaoks pidi nuga olema pikk, kvaliteetne ning väga terav.[6]

Sarvest pea ja osaliselt sarvest tupega saami nuga

Käepide on reeglina valmistatud kasest (vahel ka põdrasarvest, osaliselt vasest) ja vormitud nii, et on tagatud parem pihus püsimine lumistes oludes.[2] See tagab ka hea kontrolli tera üle, eriti kui kasutatakse tõmbavaid liigutusi, mida eelistatakse noa käsitsemisel kinnastega või siis, kui käed on külmast kohmetud. Roots jookseb läbi käepideme. Käepidemel puudub ristkaitse. Traditsiooniline tupe materjal on põhjapõdra nahk, tupp võib olla ehitud saami mustritega.[2] Tera serval on sageli nn skandinaavialik lihv ehk üks tasane kaldnurk. Tera peab olema piisavalt tugev, et lõhestada (põhjapõdra) luid, ja karastatud, et taluda madalaid temperatuure.[2] Mõnedel saami nugade teradel on soon.

Noa tüübid[muuda | muuda lähteteksti]

Saamid kasutavad tavaliselt kahte nuga: väiksemat nimetatakse buiku, puukko või unna niibaš (ee k väike nuga); samas kui suuremat "saami nuga" nimetatakse stuorra niibi ("suur nuga").[2][1] Veelgi pikem versioon, mida tuntakse nime all väkipuukko või skramasaksi, sarnaneb sakside järgi nimetatud seax '​iga. Seax on vanainglise sõna, mis tähendab nuga – nii nimetati germaanide poolt varakeskajal väikse pistoda või mõõga sarnast terariista.[1]

Nugadega saamid[muuda | muuda lähteteksti]

Erinevad teraprofiilid. Nr 3 on skandinaavia lihv

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Sámi knife". Gammelgården Museum (Ameerika inglise). Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 2,8 "Sami aka Leuku Knife - Everything You Need to Know - Knife Venture" (Ameerika inglise). 9. aprill 2022. Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
  3. 3,0 3,1 designboom, andrea chin I. (28. detsember 2010). "sámi knife exhibition at saint étienne biennale 2010". designboom | architecture & design magazine (inglise). Vaadatud 29. jaanuaril 2024.
  4. Kuortti, Taisto. "STUORRA NIIBI ELI SAAMELAINEN LEUKU" (PDF). SUOMALAINEN JA PUUKKO. Vaadatud 30.01.2024.
  5. "Nordic Knives Page". www.ragweedforge.com. Vaadatud 28. jaanuaril 2024.
  6. Sara, Ravdna Biret Marja E.; Syse, Karen Lykke; Mathiesen, Svein Disch (15. aprill 2022). "Precious blood and nourishing offal: past and present slaughtering perspectives in Sámi reindeer pastoralism". Pastoralism. 12 (1): 20. DOI:10.1186/s13570-021-00224-2. ISSN 2041-7136.