Juustunuga
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |

Juustunuga on nuga, mida kasutatakse juustu lõikamiseks.
Juuste liigitatakse niiskussisalduse järgi kõvadeks, poolkõvadeks ja pehmeteks. Selle järgi jaotatakse ka juustunoad kõva ja poolkõva juustu nugadeks ning pehme juustu nugadeks. Juustunoa leiutas 1940. aastate alguses Harold Joseph Fairchild, et lõigata oma lemmikjuustu Velveetat.[viide?]
Pehme juustu noad
[muuda | muuda lähteteksti]
Klassikaline juustunuga sobib kõige paremini pehme juustu lõikamiseks. Pehmete ja kreemjate juustude jaoks on vaja teravat nuga. Kuna sellised juustud kipuvad kleepuma, on nugadel sageli sakid ja augud, mis aitavad seda ära hoida. Juustunugade terad valmistatakse tavaliselt roostevabast terasest, sest see on kleepuvusele resistentne. Mõnel noal on kahvliots, mida kasutatakse juustuviilude serveerimiseks.[1]

Kõva juustu noad
[muuda | muuda lähteteksti]Kõva juustu nuga on tugeva ja lühikese teraga. Poolkõvade juustude lõikamiseks sobib klassikaline juustunuga, millel pole auke ning millel on peen tera ja kahvliots. Eriti kõvade, parmesanilaadsete juustude lõikamiseks kasutatakse väikest tugeva ja lühikese teraga nuga, mis on mõeldud spetsiaalselt väga kõva juustu töötlemiseks. Parmesanilaadsete juustude puhul kasutatakse ka juustuspaatlit, mille abil saab juustust kergesti tükke lahti murda.[2]
Teised juustunoad
[muuda | muuda lähteteksti]Juustu lõikamiseks kasutatakse ka muid vahendeid, näiteks juustuviilutit, juustulõikurit, girolle'i ja juustuhöövlit.


Juustuviiluti
[muuda | muuda lähteteksti]Juustuviilutit (ehk juustuviilutajat) kasutatakse tavaliselt keskmise ja tugeva konsistentsiga juustude lõikamiseks. Sellega saab lõigata õhukesi ja ühtlasi viile. Erineva kõvadusega juustude jaoks kasutatakse eri tüüpi viiluteid. Viilutit saab kasutada ka külma või, puhmik-õlikõrvitsa, kurgi ja kapsa viilutamiseks.
Tänapäevase juustuviiluti (norra keeles ostehøvel) leiutas Thor Bjørklund 1925. aastal Norras.[3][4] Selle masstootmine algas 1927. aastal Norra linnas Lillehammer. Seda tüüpi viilutid on levinud Põhjamaades, Hollandis, Belgias ja Saksamaal.[viide?]
Juustulõikur
[muuda | muuda lähteteksti]Juustulõikurid on mõeldud pehme ja kleepuva (ehk niiske ja õlise) juustu lõikamiseks. Teravate servadega tera asemel kasutatakse tugiraami vahele pingutatud roostevabast terasest või alumiiniumist traati (inglise keeles cheese wire). Peenike traat lõikab juustuploki läbi, kui suruda käega tugiraamile.
Originaalsel Prodyne Gourmet' juustulõikuril oli puidust laud, millesse oli paigaldatud U-kujulise terasest lõikeõla üks ots. Patenteeritud mudelil on roostevabast terasest traat pingutatud lõikeõla kahe otsa vahele ning plastist käepide võimaldab traati ülespoole pöörates pingutada.
Aja jooksul on lauastiilis juustulõikureid edasi arendatud ning tänapäeval valmistatakse viilutuslaudu ka marmorist, roostevabast terasest ja plastist.[viide?]
Girolle
[muuda | muuda lähteteksti]
Girolle on Šveitsist pärit juusturiiv, mida kasutatakse eelkõige Šveitsi juustu Tête de Moine töötlemiseks. Juustukera kinnitatakse puidust alusel oleva metallvarda külge. Varda otsas paikneb pöörlev riiv, mis lõikab juustust üliõhukesi viile. Girolle'i leiutas Nicolas Crevoisier 1982. aastal Šveitsis Juura mägedes ning seda toodab Métafil-laGirolle.[viide?]
Juustuhöövel
[muuda | muuda lähteteksti]Juustuhöövel on statsionaarne juustuviiluti, millega saab lõigata õhukesi ja ühtlaseid viile. Seda kasutatakse peamiselt poolkõvade ja kõvade juustude viilutamiseks. Üks sellistest juustudest on Berner Alpkäse, mida laagerdatakse vähemalt kaks aastat.[viide?]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://web.archive.org/web/20170425023913/http://www.cellocheese.com/education/using-the-proper-knife/ Using the Proper Knife. www.chellocheese.com. 24.04.2017.
- ↑ http://www.sharpen-up.com/top-10-best-cheese-knives-covering-cheese-types/ Top 10 Best Cheese Knives (Covering All Cheese Types). Sharpen-Up. 04.04.2017.
- ↑ https://web.archive.org/web/20180723034413/http://www.bjorklund-1925.no/index.php/en/about-us/51-history. About Us: History. 24. aprill 2017.
- ↑ https://snl.no/osteh%C3%B8vel. Ostehøvel. Store Norske Leksikon. 24. aprill 2017.