Punutud elustara

Elustara punumine Hollandis

Midlandi stiilis painutatud ja punutud elustara Suurbritannias

Elustara istutamise õpetus Saksamaal (1779)

Elustarade punumisega (põimitud põõsastara, inglise keeles hedgelaying, saksa keeles Gebück) on sajandeid tegeletud näiteks Ühendkuningriigis ja Iirimaal, samuti Saksamaal ja Hollandis, sellel on piirkonnast sõltuvalt eri stiile.

Elustara rajamine võib toimuda mitmel moel, taimed painutatakse ja punutakse noorte istikutena, või ka põõsaste või väikeste puude varte osalise läbilõikamise järel. Taimed lõigatakse maapinna lähedal osaliselt läbi ja painutatakse nii, et need ei murdu, et soosida nende uute võrsete kerkimist ja sel moel elustara tihenemist. Esimest sellist elustara on kirjeldatud Julius Caesari teoses "Märkmeid Gallia sõjast", kui Belgias Sabide lahingus tekitasid tema armeele raskusi paksud, punutud hekid. Elustarade rajamine tekkis vajadusest takistada kariloomade väljumist karjamaadelt. Tänapäeval rajatakse elustarasid kariloomade piiramiseks, säilitada elurikkust säästvaid elupaiku, edendada traditsioonilisi oskusi ja rajatud elustara meeldiva visuaalse efekti tõttu.

Eelised

Elustarade loomine ja hooldamine tagab:

• tõhusad karjatõkked;
• elupaiga paljudele metsloomaliikidele;
• noorendab olemasolevaid elustarasid, toetab nende kasvu, aidates parandada nende üldist struktuuri ja tugevust;
• üleujutusohu ohjamine, veekvaliteedi parandamine ja pinnase erosiooni vähendamine;
• põllukultuuride ja eluslooduse kaitse ilmastiku eest;
• esteetiliselt meeldivad tõkked põldudele ja aedadele.

Elustara lõikamine ja painutamine

Lõike tegemine oksasaega

Lõikamine kirvega, mis võimaldab tüve maha painutada ja sellel hekis edasi kasvada

Tüve painutamine on oluline etapp

Elustara vaia teritamine. Vaiade kimbud (vasakul) ja vitsad (taga) on kasutamiseks valmis pandud.

Lõikamise ja painutamise eesmärk on vähendada elustaras püstiste tüvede jämedust, lõigates puidu ära ühelt poolt tüve ja vastavalt heki suunale. Pärast lõikamist painutatakse iga tüvi horisontaalsuunas piki tara.

Lõigatava taimel jäetakse osa puukoorest ja maltspuidust alles nii, et see ei kuiva ära. Oluline on siinjuures painutusnurk, elustara rajatakse ehitatakse kõrgusele, mis vastab nende sihtotstarbele. Oluline on ka tüügas, sest sealt võrsub kõige tugevam uus kasv. Aja jooksul painutatud tüved surevad, kuid selleks ajaks peaks olema tüükast välja kasvanud uus tüvi. Selleks kulub 8–15 aastat, pärast mida, kui hekki pole pügatud, saab elustara painutamist korrata. Elustara saab pügada mitu aastat pärast painutamist, enne kui lastakse ladval kasvada uuesti painutamiseks piisava kõrguseni.

Piki heki asetatakse ühtlaste vahede järel püstised vaiad. Need annavad valmis hekile lõpliku tugevuse. Täiendav tugevus ja mõjus visuaalne efekt saavutatakse püstpostide sidumisel sarapuu vitsadega, mis on punutud ümber vaiade tippude, ning lõigates ära kõikide vaiade tipud samal kõrgusel ja sama nurga all. Punutud vitsad võivad olla mis tahes lehtpuidust, nagu kask, saar või paju, mis hoiavad vaiad ja painutatud tüvede otsad kindlalt paigal. Elustara rajamisel kasutatavad vaiad ja vitsad tagavad õige meetodi korral hekile tugevuse ja stabiilsuse.

Traditsiooniliselt on elustara painutaja tööriistaks kiin, mida täiendas kirves. Tänapäeval kasutavad elukutselised elustara painutajad jämedamate tüvede puhul sageli mootorsaagi.

Stiilid

Holland

Mõnel pool Hollandis praktiseeritakse elustarade painutamist, kasutades sellele riigile iseloomulikke stiile. Hollandi stiilide puhul ei kasutata vaiasid ega vitsu. Üks igast kolmest või neljast tüvest jäetakse kõrgeks ja painutatakse heki kohale tagasi. See kärbub ja moodustab ajutise seotise, mis toetab hekki aasta või kaks, kuni see võsud kasvavad. Madalmaad on ainuke riik väljaspool Ühendkuningriiki ja Iirimaad, kus toimuvad elustara painutamise võistlused.

Saksamaa

Eifeli mägede lagedatel kõrgendikel on alates 17. sajandist kasutatud teatud tüüpi elustarasid, kus rakendatakse punase pöögi omadusi kodumajapidamiste varjamiseks ning ka põldude kaitsmiseks kariloomade ning tuuleerosiooni ja kuivamise eest. Seda Monschau linna ümbritsevat piirkonda tuntakse Monschau hekimaana ja sellest on saanud hinnatud kultuurmaastik.

Austraalia

Austraalias, eriti Tasmaanias, hakkab elustara painutamine taas levima. Austraalia parasvöötme piirkondades istutasid inglise asunikud 19. sajandil inglise viirpuuhekke. Nad tõid sinna ka elustara painutamise oskuse. Kuigi see oskus suri hiljem välja, jäid paljud elustarad alles ja nüüd on tekkinud uus huvi nende säilitamise vastu.

Liigid

Eestis leiduvatest liikidest taluvad lõikamist ja painutamist mitmed liigid, näiteks sarapuu, vaher või paju. Hõberemmelgas, vitspaju, siberi kontpuu, võsund-kontpuu istutatakse sirge ja tiheda (20 cm vahed) reana ning kolmandal aastal hakatakse võrseid omavahel taraks põimima.

• 
  Olemasolevast hekist elustara painutamine
• 
  Lõigatud tüükad ja tüved
• 
  Punutud elustara sõidutee ääres
• 
  Elustara ja latid
• 
  Punutud tara ja elus puudest värav

Vaata ka

• hekk
• lumehekk