Punane aruhein
Punane aruhein (Festuca rubra ) Taksonoomia Riik
Taimed Plantae Hõimkond
Katteseemnetaimed Magnoliophyta Klass
Üheidulehelised Monocotyledoneae Selts
Kõrreliselaadsed Poales Sugukond
Kõrrelised Poaceae Perekond
Aruhein Festuca Liik
Punane aruhein Alamliik
Luide-aruhein Binaarne nimetus
Festuca rubra (L. ) Sünonüümid
Avena dura Salisb.
Bromus secundus J.Presl
Festuca ammobia Pavlick
Festuca arenaria Osbeck
Festuca askelofiana Schult.
Festuca atlantigena (Litard.) Romo
Festuca aucta Krecz. & Bobrov
Festuca aurasiaca Trab.
Festuca baicalensis (Griseb.) Krecz. & Bobrov
Festuca balearica Zuccagni
Festuca baltica Homann ex Mert. & W.D.J.Koch
Festuca briquetii St.-Yves
Festuca cambrica Huds.
Festuca clarkei (Stapf) B.S.Sun
Festuca communis Petif
Festuca cryophila Krecz. & Bobrov
Festuca daghestanica (Tzvelev) E.B.Alexeev
Festuca densiuscula (Hack. ex Piper) E.B.Alexeev
Festuca dumetorum L.
Festuca duriuscula L.
Festuca egena Krecz. & Bobrov
Festuca eriantha Honda
Festuca fallax Thuill.
Festuca glabra Lightf.
Festuca helgolandica Patzke
Festuca hondoensis (Ohwi) Ohwi
Festuca inopoda Schur
Festuca kirelowii Steud.
Festuca lanuginosa (Mert. & W.D.J.Koch) Scheele
Festuca longifolia Hegetschw.
Festuca michiganica E.B.Alexeev
Festuca musashiensis Honda
Festuca niitakensis (Ohwi) Ohwi
Festuca oregona Vasey
Festuca pallidiuscula Gand.
Festuca paucispicula Fuente & Sánchez Mata
Festuca planifolia (Hack.) Fritsch
Festuca polonica Zapal.
Festuca pruinosa (Hack.) Patzke
Festuca pseudorubra Schur
Festuca pseudovivipara (Pavlick) Pavlick
Festuca pubescens Willd.
Festuca repens Knapp
Festuca salina G.Natho & G.Stohr
Festuca scabrescens Hack. ex Trab.
Festuca septiflora Honck.
Festuca steineri Patzke
Festuca subcontorta Gand.
Festuca unifaria Dumort.
Festuca vallicola Rydb.
Festuca vaudensis Rouy
Festuca villiflora Steud.
Festuca waldsteinii Degen
Festuca yvesiana (Litard. & Maire) Romo
Gramen rubrum (L.) E.H.L.Krause
Schedonorus dumetorum (L.) P.Beauv.
Punane aruhein (Festuca rubra ) on rohttaime liik kõrreliste sugukonna aruheina perekonnast .
Punase aruheina pööris on kuni 6–10 cm pikk, rohekaslillakas, sageli ühe suhteliselt pika alumise haruga. Pähikud 8–12 mm pikad, 4–7 õiega. Välissõkal 0,5–2,5 mm pikkuse ohtega või ogateravikuga tipus. Keeleke lühike või peaaegu puudub. Lehed on punasel aruheinal tume- või sinakasrohelised, ristlõikes enam-vähem kolmnurksed, kõrrelehed lamedad, pealt pikakarvased, sageli pikuti kokku käändunud. Juurmised lehed niitjad. Juurmised vanad lehetuped peaaegu alati punased. Punane aruhein kasvab 20 kuni 100 cm kõrguseks. Taimed õitsevad mais-juunis. [1]
Punane aruhein kasvab niitudel , hõredates metsades , luidetel , kultuurtaimena karjamaadel ja murude külvides.[1]
Eesti sage. [1]
Punase aruheina kõrs ja lehetupp
↑ 1,0 1,1 1,2 Leht, M. (toim.). 2010. Eesti taimede määraja . EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu