Psühhedeelikum
Psühhedeelikum on psühhoaktiivne aine, mille peamine toime on tunnetuse ja taju muutumine. Tuntuimad psühhedeelikumid on LSD, psilotsübiin, meskaliin ja dimetüültrüptamiin.
Enamik psühhedeelikume on serotoniini retseptorite agonistid ning kuulub keemiliselt lüsergamiidide, trüptamiinide või fenetüülamiinide klassi. Sünteesitud ja inimestel katsetatud on sadu psühhedeelse toimega aineid.
Toime
[muuda | muuda lähteteksti]Psühhedeelikumi toime sõltub lisaks konkreetsele tarvitatud ainele ja selle doosile tugevalt ka tarvitaja eelhäälestusest ja tarvitamise olukorrast. Toime kestus varieerub sõltuvalt ainest, doosist ja manustamisviisist mõnest minutist kuni mitme ööpäevani. Psühhedeelikumi toimel värvide ja helide taju enamasti intensiivistub, esineb sünesteesiat. Ilmneda võivad illusioonid ja nägemused (näiteks geomeetrilised mustrid või fantastilised olendid), välispõhjuseta kehalised tundmused (paresteesiad), muutub aja-, ruumi- ja enesetaju. Tajumuutustega võivad kaasneda tugevad positiivsed või negatiivsed emotsioonid, eufooria ja müstilised kogemused või hirm, paanika ja paranoia. Lühimälu, kehaline koordinatsioon, keskendumisvõime ja enesekontroll psühhedeelikumi toime ajal tavaliselt halvenevad, kuid need nähud mööduvad koos aine toimega. Psühhedeelikumi toimel saadud intensiivsed kogemused võivad omandada tarvitaja jaoks eksistentsiaalse, religioosse või müstilise tähenduse.
Ohutus
[muuda | muuda lähteteksti]Psühhedeelikumide tarvitamine ei põhjusta kehalist sõltuvust, psüühiliste funktsioonide kestvat kahjustust ega võõrutusnähtusid. Ajutiselt muutunud taju ja mõttetegevuse ning halvenenud kehalise koordinatsiooni tõttu võib psühhedeelikumide tarvitamine ebaturvalises keskkonnas õnnetusi põhjustada. Võimalikud on ainele spetsiifilised füüsilised kõrvaltoimed (nt iiveldus ja oksendamine, vererõhu ja pulsisageduse tõus või langus) ja koostoimed teiste ravimitega. Vastava soodumusega inimestel võib psühhedeelikumide tarvitamine mõnikord põhjustada psühhoosi, seega soovitatakse psühhedeelikumide tarvitamisest hoiduda inimestel, kellel on või on olnud psühhootilisi häireid. Populatsiooniuuringutes on leitud, et psühhedeelikumide tarvitamine ei suurenda vaimsete häirete riski[1].
Kasutus
[muuda | muuda lähteteksti]Mitmeid loodusliku päritoluga psühhedeelikume kasutatakse rahvameditsiinis ravimitena ja usundites sakramentidena. Paljude psühhedeelikumide tarvitamine on tänapäeval enamikus riikides ja ka Eestis keelatud. Psühhedeelikumide tarvitamise mõjude ja nende meditsiinilise kasutuse võimaluste teaduslik uurimine on viimasel aastakümnel oluliselt elavnenud[2].