Psühhedeelikum

Allikas: Vikipeedia

Psühhedeelikum on psühhoaktiivne aine, mille peamine toime on tunnetuse ja taju muutumine. Tuntuimad psühhedeelikumid on LSD, psilotsübiin, meskaliin ja dimetüültrüptamiin. Enamus psühhedeelikume on serotoniini retseptorite agonistid ja kuuluvad keemiliselt lüsergamiidide, trüptamiinide või fenetüülamiinide klassi. Sünteesitud ja inimestel katsetatud on sadu psühhedeelse toimega aineid.

Toime[muuda | muuda lähteteksti]

Psühhedeelikumi toime sõltub lisaks konkreetsele tarvitatud ainele ja selle doosile tugevalt ka tarvitaja eelhäälestusest ja tarvitamise olukorrast. Toime kestus varieerub sõltuvalt ainest, doosist ja manustamisviisist mõnest minutist kuni mitme ööpäevani. Psühhedeelikumi toimel värvide ja helide taju enamasti intensiivistub, esineb sünesteesiat. Ilmneda võivad illusioonid ja nägemused (näiteks geomeetrilised mustrid või fantastilised olendid), välispõhjuseta kehalised tundmused (paresteesiad), muutub aja-, ruumi- ja enesetaju. Tajumuutustega võivad kaasneda tugevad positiivsed või negatiivsed emotsioonid, eufooria ja müstilised kogemused või hirm, paanika ja paranoia. Lühimälu, kehaline koordinatsioon, keskendumisvõime ja enesekontroll psühhedeelikumi toime ajal tavaliselt halvenevad, kuid need nähud mööduvad koos aine toimega. Psühhedeelikumi toimel saadud intensiivsed kogemused võivad omandada tarvitaja jaoks eksistentsiaalse, religioosse või müstilise tähenduse.

Ohutus[muuda | muuda lähteteksti]

Psühhedeelikumide tarvitamine ei põhjusta kehalist sõltuvust, psüühiliste funktsioonide kestvat kahjustust ega võõrutusnähtusid. Ajutiselt muutunud taju ja mõttetegevuse ning halvenenud kehalise koordinatsiooni tõttu võib psühhedeelikumide tarvitamine ebaturvalises keskkonnas õnnetusi põhjustada. Võimalikud on ainele spetsiifilised füüsilised kõrvaltoimed (nt iiveldus ja oksendamine, vererõhu ja pulsisageduse tõus või langus) ja koostoimed teiste ravimitega. Vastava eelsoodumusega inimestel võib psühhedeelikumide tarvitamine mõnikord põhjustada psühhoosi, seega soovitatakse psühhedeelikumide tarvitamisest hoiduda inimestel, kellel on või on olnud psühhootilisi häireid. Populatsiooniuuringutes on leitud, et psühhedeelikumide tarvitamine ei suurenda vaimsete häirete riski[1].

Kasutus[muuda | muuda lähteteksti]

Mitmeid loodusliku päritoluga psühhedeelikume kasutatakse rahvameditsiinis ravimitena ja usundites sakramentidena. Paljude psühhedeelikumide tarvitamine on tänapäeval enamuses riikides ja ka Eestis keelatud. Psühhedeelikumide tarvitamise mõjude ja nende meditsiinilise kasutuse võimaluste teaduslik uurimine on viimasel aastakümnel oluliselt elavnenud[2].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Krebs TS, Johansen P-Ø (2013) Psychedelics and Mental Health: A Population Study. PLoS ONE 8(8): e63972. doi:10.1371/journal.pone.0063972
  2. Sessa, Ben (2012). The Psychedelic Renaissance: Reassessing the Role of Psychedelic Drugs in 21st Century Psychiatry and Society. London, Muswell Hill Press.