Psalmus idioticus

Psalmus idioticus 'eraisiku [kirjutatud] psalm', mitmuses psalmi idiotici, oli nimetus, mida kasutati kristlike kirikuhümnide kohta, mis olid 2. ja 3. sajandil kirjutatud Vana Testamendi heebreakeelsete psalmide eeskujul või neid imiteerides ning polnud otseselt pärit pühakirjast. "Eraisikute psalmid" tunnistati 4. sajandil regionaalsel Laodicea kirikukogul jumalateenistustel kasutamiseks sobimatuteks, kuid mõned neist elasid hukkamõistu ajad üle ning jõudsid jumalateenistustekstide hulka:

• "Phos hilaron" ehk valguselaul, mida lauldakse õigeusu kiriku igal õhtuteenistusel;
• Suur austamislaul, mida lauldakse õigeusu kiriku hommikuteenistusel, ja selle variant "Gloria in excelsis Deo", mis on roomakatoliku missa ordinaariumi osa;
• "Exsultet jam Angelica turba" ehk Praeconium paschale, mida lauldakse läänekirikus paasaküünla protsessioonil ülestõusmispühade vigiilial;
• "Te Deum laudamus", õigeusu kirikus Ambrosiuse kiituslaul, mida lauldakse mitmesugustel pidulikel jumalateenistustel
• "Te decet laus", benediktlaste kloostrites matutiinil lauldav lühike hümn, sisult doksoloogia