Mine sisu juurde

Paasaküünal

Allikas: Vikipeedia
Paasaküünal ülestõusmispühade ööl Herne Jeesuse Südame kirikus, 2014
Diakon laulab mesilasvahast paasaküünla juures hümni "Exsultet"

Paasaküünal on eriline küünal, mis süüdatakse ülestõusmispüha vigiilial[1]. Paasaküünla süütamine on tavaks roomakatoliku, vana-katoliku, anglikaani ja luteri kirikuis.

Paasaküünal on väga suur ja seatakse kõrgele küünlajalale altari lähedal või ristimiskivi kõrval[2]. Küünlal on rist ning kreeka tähed alfa ja oomega; risti tippudes ja keskel on viis vahakuuli või viirukitera.

Tähendused

[muuda | muuda lähteteksti]

Paasaküünal sümboliseerib üles tõusnud ja surma pimeduse võitnud Kristust ja selle valgus tähistab teda kui maailma valgust. Rist küünlal on lunastuse sümbol. Alfa ja oomega tähistavad seda, et Kristus on esimene ja viimane, algus ja ots. Viis vahakuuli ristil märgivad Kristuse viit haava.

Paasaküünal süüdatakse ülestõusmispühade järgseil kõigil teenistustel ja talitustel kuni nelipühadeni ning aasta muul ajal ristimis- ja matusetalitustel.[3]

  1. "Sõnaseletused. - EELK". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.
  2. Paschal Candle. - Catholic Encyclopedia
  3. "Sõnaseletused. - EELK". Originaali arhiivikoopia seisuga 9. august 2022. Vaadatud 7. septembril 2022.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]