Pružany mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pružany mõisa peahoone

Pružany mõis ehk Pružanõ mõis (Сядзібна-паркавы комплекс Швыкоўскіх või сядзі́ба Пружа́нскі пала́цык) on mõis Valgevenes Bresti oblastis Pružany rajoonis Pružany linnas.

Katariina II kinkis pärast Poola jagamist ümbruskonna maad kindral Rumjantsevile, kes selle valduse aga eraldi mõisadeks jagas ja uutele omanikele edasi müüs. Mõisa pindala oli 4000 tiinu. Nii tekkinud Pružany mõisa omanikuks said Jahmninad, seejärel aga Szwykowskid. Aastal 1863 konfiskeeriti Kastuś Kalinoŭski ülestõusu tagajärjel mõis, raamatukogu müüdi oksjonil maha. Juba aastal 1867 tagastati mõis aga Szwykowskitele. Aastast 1895 kuulus mõis Kleinmichelitele. Pärast Oktoobrirevolutsiooni emigreerusid omanikud Prantsusmaale ja mõis haldusüksusena kadus kaardilt.

Mõisa peahoone esindab uusrenessanssi ja ehitati aastal 1843, mil omanikeks olid Szwykowskid. Ehituse käigus lammutati varasemad hooned. Projekti autoriks oli Francesco Maria Lanci. Peahoonel on kaks tiiba, osalt on hoone kahekorruseline, osalt aga ühe korrusega. Lääneosas asuvad erker, torn ja veranda. Peamist fassaadi ehib väike risaliit, seal asub ka suur kahele sambale toetuv terrass.

Pärast Kleinmichelite lahkumist asus hoones kohalik omavalitsus, Teise maailmasõja ajal aga Guderiani staap ja saksa ohvitseride maja. Nõukogude võimu ajal asus hoones algul põllumajandustehnikumi internaat, seejärel lasteaed (aastani 1986) ja viimaks hambapolikliinik. Aastal 1989 hakati hoonet restaureerima ja tänapäeval asub hoones muuseum.

Mõisakompleksi kuulus algselt 10 hoonet, teiste seas ka pruulikoda ja telliselööv. Telliselöövi toodangut kasutati ka uue peahoone valmistamisel. Ajal, mil mõis konfiskeeriti, oli kõrvalhoonete arv 15, nende seas 4 tellistest hoonet. Lisaks peahoonele on tänapäeval säilinud veel kasvuhoone, kus kasvatati muu seas ka palme, agaave, sidrunipuid ja apelsinipuid.

Mõisa juurde rajati ka park (pindala tänapäeval 8 hektarit). Pargi tagumises osas asusid kanalid, mille äärde Kleinmichelite ajal istutati mitmeid võõrliike. Aastal 1939 tasandati see osa pargist ja selle asemele rajati staadion. Pargile lisandus veel suur juurviljaaed, mis on samuti tänapäeval hävinud. Lossi tagaküljel asub vana iidol, mis toimetati sinna Bućki külast.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]