Prochlorococcus
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Prochlorococcus | |
|---|---|
 Pildil on bakterid nimega Prochlorococcus marinus. Mikrofoto on tehtud skaneeriva elektronmikroskoobiga. Värvus on kunstlik | |
| Taksonoomia | |
| Domeen |
Bakterid |
| Hõimkond |
Tsüanobakterid |
| Sugukond |
Prochloraceae |
| Perekond |
Prochlorococcus Chisholm, 1992 |
Prochlorococcus on tsüanobakterite perekond, mille esindajad on 0,5–0,7 µm pikkuse läbimõõduga organismid. Teadaolevalt on nad kõige väiksemad fotosünteesi teostavad organismid planeedil Maal (kui anoksügeenne fotosüntees välja jätta).
Pisikhõljumi hulka kuuluv bakter Prochlorococcus on arvatavasti ka kõige arvukam fotosünteesiv organism planeedil. Samuti arvatakse, et see pisibakter moodustab suurima osa autotroofidest lähtuva toiduahela algusest ookeanides, olles nii ka kogu ökosüsteemi tähtsaks osaks. Prochlorococcus bakterite fotosünteesitud hapniku kogus arvatakse olevat märkimisväärselt suur.
Tema fotosünteesiks tarvilikud valgust neelavad pigmendid klorofüll a2 ja b2 on võrreldes teiste fotosünteesi teostavate organismide klorofülli molekulidega ebaharilikud.
Kui eukarüootsetel vetikatel on umbes 10 000 geeni, siis prokarüootsel bakteril Prochlorococcus on genoomi suuruseks umbes 2000 geeni.
Sellel bakteril on palju varieerunud vorme. Ühed on kohastunud eluks rohkem ookeani pindmise kihi jaoks, teiste elupaik on sügavamal jne.
Prochlorococcus`te rakumembraan ei koosne fosfolipiididest nagu enamus teiste organismide rakkude membraanid vaid sulfolipiididest – molekulidest, kus tähtis roll on väävli aatomil.
Kuigi väikeste fotosünteesivate bakterite kohta oli teateid ka varem, loetakse tsüanobakterite perekonna Prochlorococcus avastajaks Sallie W. Chisholm koos Robert J. Olsoni ja teiste kolleegidega. Bakterid leiti 1986. aastal Sargasso merest.