Pirjo Jonas
Pirjo Jonas (kuni 2015. aastani Pirjo Püvi; sündinud 8. juulil 1980) on eesti ooperilaulja (koloratuursopran), näitleja ja tõlkija.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on lõpetanud 2003. aastal Tartu Ülikooli inglise keele ja kirjanduse erialal. Seejärel õppis ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas bakalaureuseõppes 2007. aastal ooperilaulu erialal (Nadia Kuremi klass)[1] ja magistriõppes 2009. aastal laulu erialal (Nadia Kuremi klass).
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2010. aastast on ta Vanemuise teatri ooperisolist.
Lisaks solistitööle muusikateatris on ta näidelnud ka telesarjades ja mängufilmis.
Tõlkijana on ta tõlkinud muusikateemalisi trükiseid eesti keelest inglise keelde ning aime- ja ilukirjandust inglise keelest eesti keelde.
Muusika
[muuda | muuda lähteteksti]Tema repertuaar ulatub vanamuusikast tänapäevase muusikani. Muusikateatri kõrvalt esineb ta sageli ka kammermuusikuna. Jonas on andnud kontserte nii Eestis kui välismaal ning soleerinud paljude suurvormide ettekannetel: Haydni "Loomine", Schuberti missa G-duur, Mendelssohn-Bartholdy 42. psalm "Wie der Hirsch Schreit", Charpentier’ "Te Deum", Pergolesi "Stabat mater" ja "Laudate pueri Dominum", Saint-Saënsi "Jõuluoratoorium", Mozarti "Exsultate, jubilate", "Regina coeli" ja "Vesperae solennes de confessore", Bachi "Jõuluoratoorium" ja "Johannese passioon", Händeli "Messias" ja "Gloria in excelsis Deo", Vivaldi "Gloria" ja "Magnificat" jt.
Jonas on teinud koostööd selliste dirigentidega nagu Nikolai Aleksejev (Venemaa), Anu Tali, Toomas Siitan, Lauri Sirp, Ants Soots, Risto Joost, Jüri Alperten, Erki Pehk ja Mihkel Kütson.
Telesarjad ja filmid
[muuda | muuda lähteteksti]2018. aastal mängis ta ajaloolises draamasarjas "Litsid" (TV3) Mariat ja telesarjas "Siberi võmm" Helene Reinupit. 2019. aastal mängis ta kriminaalkomöödiasarjas "Kättemaksukontor" Edith Sokkerit. 2023. aastal kehastas ta mängufilmis "Taevatrepp" Mariat.
Tõlked
[muuda | muuda lähteteksti]- Erkki-Sven Tüür ja Ernst Enno. "The wanderer's evening song for mixed choir = Rändaja õhtulaul" (Leipzig : Peters : Litolff, 2003)
- Lakshmi Bhaskaran. "Disain läbi aegade : tuntumate kunstivoolude ja stiilide rakendamine kaasaegses disainis" (Digipraktik, 2005) – kaastõlkija
- "Gootika : arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst" (Koolibri, 2007) – kaastõlkija
- Evi Arujärv. "Estonian sounds : music and market" (Eesti Muusika Infokeskus, 2010)
- "Eesti rahvapärased hõbeehted = Estonian national silver jewellery". Koostanud Eevi Astel. (Eesti Pank, 2009; 2. trükk 2014) – kaastõlkija
- "Rahvapärased õllekannud Eesti Rahva Muuseumi kogust = Traditional wooden tankards from the collection of the Estonian National Museum". Koostanud Eevi Astel ja Krista Aru. (Eesti Pank, 2010; 2. trükk 2014) – kaastõlkija
- Timo Steiner. "Flöödiunelm kahele flöödile ja klaverile = [The flute dream] : for two flutes and piano" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Maria Kõrvits. "...lainetab taevas keelpillikvartetile = Ripples in the sky] : for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Märt-Matis Lill. "Meenutus tšellole ja kammerorkestrile = Remembrance : for cello and string orchestra" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Pärt Uusberg. "Miniatuurid keelpillikvartetile Miniatures for string quartet" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Ardo Ran Varres. "Valge hobuse mägi kahele klarnetile = Mountain of the white horse : for two clarinets in Bb" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Helena Tulve. "Vertige klaverile = for piano" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Ülo Krigul. "Sarvetajad kolmele metsasarvele [in F] = for three horns" (Eesti Muusikafond, 2014)
- Susan Rogers, Ogi Ogas. "Nii see kõlab : mida ütleb sinu kohta muusika, mida armastad" (Varrak, 2023)
Näitekirjanduse tõlkeid
[muuda | muuda lähteteksti]- 2016 "Võrku püütud" (originaal: Ray Cooney "Caught in the Net")
- 2016 "Mäng on alanud" (Ken Ludwig "The Game’s Afoot")
- 2022 "Kõik ägedad asjad" (Duncan Macmillan "Every Brilliant Thing")
- 2022 "Maailma ajaloo kõige võimsam näidend ..." (Ian Kershaw "The Greatest Play in the History of the World ...")
- 2024 "Minu geniaalne sõbranna" (Elena Ferrante "My Brilliant Friend". Part One)
- 2024 "Elevantmees" (Bernard Pomerance "The Elephant Man")
- 2025 "Koletis kutsub" (Patrick Ness "A Monster Calls")
- 2025 "Murdepunkt" (David Eldridge "Middle")
- 2024 "Pikse jäljed" (Abi Morgan "Tiny Dynamite")
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 2011 – rahvusvahelise Richard Wagneri Ühingu stipendiaat
- 2011 – Kristallkingakese auhind
- 2011 – VII Klaudia Taevi nimelise noorte ooperilauljate konkursi finalist, eriauhind parima Franz Schuberti "Ave Maria" esituse eest
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema õde on ratsutaja Grete Püvi Ayache.
Tema abikaasa on lavastaja ja näitleja Tanel Jonas.[2] Paaril on kaks tütart.[3]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetajad
- ↑ "Näitleja ja ooperilaulja — unelmate paar! Pirjo Püvi läks Tanel Jonasele mehele", publik.ee, 08.08.2015.
- ↑ Greta Kaupmees. Pirjo Jonas vaevles mustas augus: olen endaga palju tööd teinud. Ka antidepressante võtnud Kroonika, 29.05.2025.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Pirjo Jonase tutvustus Vanemuise kodulehel
- Pirjo Jonas veebilehel Operabase
- Viira, Aigi (10. juuli 2018). "Teatripaar Pirjo ja Tanel Jonas: nii ei saa, et kodus me tööst ei räägi". Õhtuleht.
- Aavik, Anne (7. mai 2021). "Pirjo Jonas: minult on palju küsitud, et kui laulmine on nii raske, miks sa siis seda teed?". Eesti Naine.