Pierre-Simon Laplace

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Pierre-Simon Laplace
Pierre-Simon Laplace.jpg
Pierre-Simon Laplace
Sündinud 23. märts 1749
Beaumont-en-Auge, Prantsusmaa kuningriik
Surnud 5. märts 1827 (77-aastaselt)
Pariis, Prantsusmaa kuningriik
Rahvus Prantsuse
Haridus École Militaire
Teaduskarjäär
Tegevusala(d) Astronoomia
Matemaatika
Tuntumad tööd Laplace'i võrrand
Laplace'i deemon
Nebulaarhüpotees
Allkiri
Pierre-Simon Laplace signature.svg

Pierre-Simon Laplace (23. märts 17495. märts 1827) oli prantsuse astronoom, füüsik ja matemaatik.

Ta koostas viieköitelise teose "Mécanique Céleste" ("Taevamehaanika") (17991825), milles võttis kokku oma eelkäijate töö alates Isaac Newtonist ja arendas seda edasi teaduslikuks determinismiks. Ta rakendas gravitatsiooniseadust keerulistes juhtumites nagu kolme keha probleem.

Aastal 1796 avaldatud teoses "Exposition du systeme du monde" sõnastas ta Päikesesüsteemi tekkimise teooria, mis tänapäeval on tuntud nebulaarhüpoteesina.

1799 oli ta lühikest aega Prantsusmaa siseminister, seejärel Senati liige ja 1803. aastast asepresident, mis tegi ta rikkaks meheks. Aastal 1816 sai ta Akadeemia liikmeks, 1817 anti talle markii aadlitiitel.

Ta oli ka hiljem enda järgi nime saanud võrrandi avastaja.

Laplace'i deemon[muuda | muuda lähteteksti]

Laplace uskus rangelt põhjuslikku determinismi. Seda väljendab järgmine tsitaat tema "Esseede" sissejuhatusest.

„Me võime arvestada, et universumi olevik on mineviku tulemus ja tuleviku põhjus. Oletagem, et eksisteerib intellekt, mis teab kindlal ajahetkel kõiki jõude, mis looduses esinevad, ja iga osakese asukohta, millest loodus koosneb. Kui selline intellekt oleks piisavalt võimas, et kõiki neid andmeid hetkega analüüsida, siis suudaks ta üheainsa valemiga hõlmata nii universumi suurimate kehade kui ka väikseimate aatomite liikumise. Sellisele intellektile ei oleks miski teadmata ja tulevik, täpselt nagu minevikki, oleks avatud tema silme ees.“

Pierre Simon Laplace, "Filosoofiline essee tõenäosustest"[1]

Sellist intellekti nimetatakse Laplace'i supermeheks või Maxwelli deemoni eeskujul Laplace'i deemoniks. Laplace ise talle nime ei andnud.

Selle mõttekäigu ebatõesus sai selgeks Heisenbergi määramatuse printsiibiga, mille järgi pole võimalik samaaegselt teada ühegi keha täpset asukohta ja täpset kiirust.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Laplace, Pierre Simon, "A Philosophical Essay on Probabilities" [1], Dover Publications (New York, 1951) pp.4

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]