Arutelu:Perekond (bioloogia)

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Varasemast redaktsioonist on üle sõidetud:

Perekond (genus) on bioloogias liigist järgmine kõrgemalseisev takson.

Perekonda kuulub üks liik või mitu morfoloogiliselt sarnast liiki. Ladinakeelses bioloogilises nomenklatuuris koosneb organismide liigi nimi perekonnanimest, mis kirjutatakse suure algustähega, ja liigiepiteedist, mis kirjutatakse väikse algustähega. Näiteks Homo sapiens on perekonda Homo kuuluva liigi "inimene" nimetus.

Andres 5. november 2011, kell 19:03 (EET)

Perekonna klassifikatsioon mängib pöördelist rolli binaarses nomenklatuuris, ning on ühtlasi aluseks bioloogilise nomenklatuuri süsteemile.

Mis see lause tähendab?
Siin on üldist juttu, mis pole seotud spetsiifiliselt perekonna mõistega. Andres 5. november 2011, kell 19:04 (EET)


Sisukus, põhjalikkus, illustreeritus

Artikkle on piisavalt põhjalik, kaetud on võimalikud esilekerkivad probleemid. Illustratsioonidest tekitab segadust taksonoomia joonisel domeenile järgnev kast nimega elu. Mida selle all mõeldakse?


Allikad ja viitamine

Kuigi tegu on ingliskeelse vikipeedia artikkli tõlkega, peaks olema kirjas, millistel allikatel antud tekst põhineb. Samuti võiks olla viidatud väljatoodud faktidele (nt nokklooma ümbernimetamine).


Õigekiri

Termin tuleb ladina keelsest sõnast genus ( järeltulijad, perekond, sugu)[2] , sama kreeka keelest γένος – genos (rass) – tekkib segadus, kas termin tuleneb siis ladina või kreeka keelsest sõnast?

Teaduslike nimetusi, see tähendab ladinakeelset nime, saab kasutada rahvusvaheliselt, see on ka nende kasutamise eelis üldkasutavate nimede juures, millest saadakse aru ainult kohalikus keeles – liiga pikk lause, tehes sellest kaks eraldiseisvat lauset, muutub mõte selgemaks.

See on võib olla erandjuhtum, aga pole määratud kindla reegli järgi – lause muutub loogilisemaks, asendades aga sidesõnaga mis

Nimede mitmekordsest kasutamiset tulenevaid probleeme käsitlevas lõigus esinesid väga tihti sõnad ka ning kui ka. Lugemise hõlbustamiseks tuleks mõned neist asendada teiste sidesõnadega.

Teaduslike nimetuste reeglite ehk siis binaarse nomenklatuuri järgi võiks iga perekond omada määratud kindlat tüüpi valemit kirjapanekuks, praktika näitab, et on palju vanu nimesi, millel puudub kindel tüüp ehk siis on siiani ümbernimetamata – lause on liiga pikk, sisaldades endas kahte erinevat mõtet, mida hetkel on raske jälgida. Lauseosa „omada määratud kindlat tüüpi valemit kirjapanekuks“ võiks asendada „omada kindlaks määratud valemit nime kirjapanekuks“.

Erisus – evolutsioonilise erisuse kriteerium. Ökoloogias, morfoloogias või biogeograafias, lisaks, et DNA järjestused on pigem kohastumise tagajärjed kui evolutsioonilistest liinidest kõrvalekaldumised, väljaarvatud kui tegemist on geenivoolu otsese inhibeerimisega – mõistetamatuks jääb, mis siis ikkagi on evolutsiooniline erisus ning kuidas selle järgi taksonit määratakse.

Ladinakeelsest kirjutatakse kokku.

binaarses nomenklatuuris, ning on – ning ees ei käi koma.

perekonnanimest, mis kirjutatakse alati suure tähega ja liigiepiteedist – kõrvallause eraldatakase komadega pealausest (ja ette käib koma).

kasutamine, kui ühise teaduskeelena – kui on antud juhul üleliigne.

kivitäksile(linnuriigist) kui vesiputkele(taimeriigist) – sulu ees käib trükikirjas tühik.

Nimesi – nimesid

koostise Näiteks on mõned – punkt on lause lõpust puudu.

kriteeriumit et, olla – koma käib et ees mitte järgi.

vajatuseta – vajadusteta


Vikipeedia tavad

Artikkel sisaldab piisavalt siselinke, kuid lisada võiks mõned välislingid.

kasutaja:LeidaO 12.november 2011, kell 12.25 (EET)


Leia üles näpuvead (tähevead, tühikud jne). Välislinke teksti sees ei kasutata. Palun leia endale üks sõber filoloog ja palu artikli juures aidata: laused on mõnel pool segased ja vigased. Adeliine 26. november 2011, kell 14:03 (EET)