Klassifikatsioon

Klassifikatsioon ehk liigitus ehk kategooriate kujundamine on esemete (objektide) rühmitamine teatud ühiste tunnusega süsteemi või üksikuteks klassideks.

Klassifikatsioon põhineb mõtleva olendi tunnetuse (kognitiivsel) võimel tuvastada kogemuse põhjal maailma üksikosade (elementide) ühiseid tunnuseid või sarnasusi, organiseerides üksikosad nende omaduste, tunnuste, sarnasuste või muude üldiste mõõtmistunnuste (universaalsete kriteeriumide) alusel mõttelistesse (abstraktsetesse) rühmadesse (kategooriatesse, klassidesse, tüüpidesse, hulkadesse). Eristada ja mõista on võimalik nii üksikuid (konkreetseid) kui ka mõttelisi esemeid (abstraktseid objekte).

Klassifikatsioon võimaldab lihtsustada maailmast arusaamist. See on vajalik kohanemiseks või muudel praktilistel eesmärkidel. Klassifikatsioon on oluline näiteks õppimiseks, järeldamiseks, otsustamiseks, tuleviku ennustamiseks, mingis keeles kõnelemiseks või muul moel keskkonnaga suhtlemiseks. Klassifitseerimine kui tegevus võib toimuda nii sõnaliselt (verbaalselt) kui ka mittesõnaliselt (mitteverbaalselt).

Klassifikatsiooni loomist peetakse üheks põhilisemaks tunnetuse võimeks, millega tegeletakse eelkõige psühholoogias ja tunnetuslikus keeleteaduses (kognitiivne lingvistika).

Bioloogias näiteks süstemaatiline rühmitamine liikide, perekondade, sugukondade jne järgi.
Mäenduses näiteks mineraaliterade sorteerimine nende suuruse järgi.
Mullateaduses mulla klassifikatsioon.

Vaata ka

Välislingid

liigitamine, ÕS2006