Peleus

Allikas: Vikipeedia
Peleus (paremal) annab oma poja Achilleuse (keskel) kasvatamiseks kentaur Cheironile (vasakul). Kujutis savianumal u. 500 eKr. Ateena Rahvuslik Arheoloogiamuuseum

Peleus (lad Peleus) on kreeka mütoloogias Aígina kuningas Aiakose poeg (ehk aiakiid). Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks.

Pagendused[muuda | muuda lähteteksti]

Peleus tappis koos oma venna Telamoniga poolvend Phokose ning oli sunnitud seetõttu Aíginast lahkuma. Ta suundus Phthiasse, kus kuningas Euryhinos puhastas ta tehtud kuritööst, ning kus Peleus abiellus Eurytioni tütre Antigonega. See oli ka aeg, mil argonanudid suundusid kuldvillaku järgi ja Peleus liitus nendega. Rännakult tagasi jõudnud, osales Peleus Kalydoni metsseajahil, tappis seal aga kogemata oma naiseisa Eurytioni ja pagendati seetõttu Phthiast.

Ta läks Iolkosesse, kus Akastos, Iolkose uus kuningas puhastas ta tema teisest kuriteost. Iolkoses osales Peleus Akastose isa Peliase matuste auks korraldatud mängudel ning kaotas seal maadluses kuulsale naiskütile Atalantele. Akastose naine Astydameia armus Peleusse, kuid peale tema lähenemiskatsete tõjumist Peleuse poolt, saatis Astydameia kättemaksuks Peleuse naisele Antigonele teate, nagu sooviks Peleus abielluda Akastose tütrega. Sellest kuuldes poos Antigone end üles.

Astydameia rääkis ka oma mehele, et Peleus olevat püüdnud teda võrgutada, mille peale viis Akastos Peleuse jahile, peitis tema mõõga ning jättis ta üksinda ja relvitult maha. Selles olukorras ründasid Peleust kentaurid, kes oleksid temast kergesti võitu saanud, kui mitte Cheiron, üks kentauridest, poleks Peleusele mõõka tagasi andnud. Kentauride rünnaku tagasi löönud maksis Peleus kätte rüüstates Iolkose ning tappes Astydameia (ta tükeldas surnukeha ning marssis oma sõjaväega sellest üle).

Abielu Thetisega[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Antigone surma abiellus Peleus nereiid Thetisega. Pulmapeol osalesid kõik Olümpose jumalad ja tõid kaasa suurejoonelisi kingitusi, sealhulgas Hephaistose sepistatud soomusrüü ning Poseidoni surematud hobused. Peleuse ja Thetise pulmapidu on kuulsaks saanud ka vahejuhtumiga, kus Eris põhjustas ilusaimale määratud õunaga tüli jumalannade Hera, Aphrodite ja Athena vahel.

Thetisel ja Peleusel sündis poeg Achilleus, kuid Thetis hülgas oma mehe ja poja pärast seda, kui Peleus oli takistanud tal last tulle kastmisega surematuks muuta. Peleus andis siis Achilleuse kasvatamise kentaur Cheironi kätesse.

Peleuse edasise saatuse kohta on erinevaid legende. Ühe versiooni järgi ajasid Akastose pojad ta Phthiast välja ning ta suri. Teise versiooni kohaselt taasühines ta aga oma naise Thetisega ning muutus seeläbi surematuks.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]