Pederseni aparaat
| Pederseni aparaat | |
|---|---|
 | |
| Tüüp | poolautomaatvintpüss |
| Päritoluriik |
 Ameerika Ühendriigid |
| Teenistusajalugu | |
| Teenistuses | 1918–1931 |
| Kasutajad | Ameerika Ühendriikide armee |
| Tootmise ajalugu | |
| Konstruktor | John Pedersen |
| Konstrueeritud | 1917 |
| Tootmises | 1918–1920 |
| Toodetud ühikuid | 65 000[1] |
| Tehnilised andmed | |
| Kaal |
0,96 kg (tühi) 1,4 kg (täis) |
|
| |
| Padrun | 7.65×20 mm Longue |
| Tööpõhimõte | Tagasipahvakuga |
| Söötur | 40-lasuline lehtsalv |
Pederseni aparaat (inglise keeles Pedersen device) on lisaseade vintpüssile M1903 Springfield, mille Ameerika Ühendriigid esimese maailmasõja ajal salaja välja töötasid. Aparaat võimaldas vintpüssist lasta poolautomaatrežiimil kaliibriga .30 (7,62 mm) püstolimoona.[2] Seadeldisega sai jalaväelane muuta enda vintpüssi umbes 15 sekundiga püstolkuulipildujaks või automaadiks.
Pederseni aparaatide ja modifitseeritud M1903 vintpüsside tootmine algas 1918. aastal. Enne kui need jõuti Euroopasse saata, sai sõda läbi. Leping tühistati 1. märtsil 1919, selleks ajaks oli toota jõutud 65 000 aparaati, 1,6 miljonit salve, 65 miljonit padrunit ja 101 775 modifisteeritud Springfieldi vintpüssi.
Aparaadid, salved, moon ja relvad paigutati ladudesse, kus neid hoiti 1931. aastani, kui need kuulutati üleliigseteks. Armee hävitas peaaegu kõik aparaadid, et need ei satuks valedesse kätesse, vaid paar eksemplari jäeti Ordnance Corpsi alles.[1] Hävitamisest pääses vähem kui 100 Pederseni aparaati. Need on tänapäeval üliharuldased ja kollektsionääridele hinnalised.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 Canfield, Bruce N. (2003). "Never in Anger: the Pedersen Device". American Rifleman. National Rifle Association. 151 (June): 58–61&71.
- ↑ Eger, Chris (22. juuni 2013). "The Pedersen Device: The WWI superweapon that (almost) won the war". Guns.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 28. august 2018. Vaadatud 7. detsember 2017.