Pavel Litvinov
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2021) |
Pavel Mihhailovitš Litvinov (Па́вел Миха́йлович Литви́нов) (sündinud 6. juulil 1940 Moskvas) oli Nõukogude ja on USA füüsik, inimõiguslane ja dissident.
Elukäik ja tegevus
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis 6. juulil 1940 Moskvas Nõukogude nomenklatuuri perekonnas. Tema vanaisa oli NSV Liidu välisminister aastatel 1930–1939 Maksim Litvinov. 1966 lõpetas Moskva Riikliku Ülikooli füüsika erialal. 1966–1968 töötas Moskva Peenkeemiliste Tehnoloogiate Instituudis füüsika õppejõuna. Instituudis tutvus inimestega, kes jälgisid tähelepanelikult 1965–1966 toimunud poliitilist kohtuprotsessi kirjanike Andrei Sinjavski ja Juli Danieli üle. Koostas põrandaalused samizdat-kogumikud "Õiglus või karistus" (1967) (Sinjavski-Danieli protsessist) ja "Nelja protsess" (1968) (kohtuprotsessist samizdat'i autorite Aleksandr Ginzburgi, Juri Galanskovi, Aleksei Dobrovolski ja Vera Laškova üle). 1968 koostas koos Larissa Bogoraziga "Kaebused maailma üldsusele" – see oli esimene Nõukogude dissidentide avalik pöördumine Läänemaailma avalikkuse poole.
Osales 25. augustil 1968 demonstratsioonil Moskva Punasel väljakul, kus koos seitsme kaasdissidendiga protesteeris Varssavi Lepingu Organisatsiooni riikide sissetungi vastu Tšehhoslovakkiasse. Mõne minuti jooksul nad arreteeriti KGB töötajate poolt ja peksti jõhkralt läbi. 12. oktoobril 1968 saatis Moskva linnakohus ta viieks aastaks asumisele Tšita oblastisse, kus töötas Usulgi elektrikuna. Vabanes asumiselt 1972. aastal.
18. märtsil 1974 emigreerus koos oma abikaasa Maiaga NSV Liidust rongiga esmalt Austriasse Viini, sealt Rooma ja edasi USAsse. 1975–1983 andis USAs välja "Jooksvate sündmuste kroonikat", mis dokumenteeris Nõukogude repressiivpoliitikat. 1976–2006 Hackley Schooli füüsika ja matemaatika õpetaja Tarrytownis New Yorgi osariigis. Andrei Sahharovi Fondi direktorite nõukogu liige. Elab New Yorgis.[1]