Paul Ricœur
Paul Ricœur | |
---|---|
Sünniaeg |
27. veebruar 1913 Valence (Prantsusmaa) |
Surmaaeg |
20. mai 2005 (92-aastaselt) Châtenay-Malabry (Prantsusmaa) |
Haridus | doktorikraad |
Alma mater |
|
Amet | filosoof, tõlkija |
Autasud | Kyōto kunsti ja filosoofia auhind, Santiago de Compostela ülikooli audoktor |
Koduleht | http://www.ricoeursociety.org |
Paul Ricœur (27. veebruar 1913 – 20. mai 2005) oli prantsuse filosoof, kes on tuntud tänu oma fenomenoloogilist kirjeldust ja hermeneutilist kirjeldust siduvatele töödele. Tema looming on tihedalt seotud Martin Heideggeri ja Hans-Georg Gadameri omaga.
Ricœur sündis 1913. aastal Valence'is prantsuse protestandi perekonnas. Religioon suunas oluliselt tema karjäärivalikut: ta tegeles nooruses ka teoloogiaga ning kaitses 1934. aastal väitekirja Jumala probleemist Jules Lachelier' ja Jules Lagneau loomingus.[1] 1930. aastatel õppis ta filosoofiat, kuid tema karjääri katkestas teine maailmasõda. 1939. aastal värvati ta Prantsusmaa armeesse ning järgmisel aastal langes ta sõjavangi, kuhu jäi viieks aastaks. Sealgi jätkas ta filosoofiaga tutvumist ning suhtles ka vangilangenud prantsuse filosoofidega.
Aastatel 1948–1956 õpetas Ricœur Strasbourgi ülikoolis ning sai sealt 1950. aastal doktorikraadi. 1956–1965 jätkus ta karjäär Sorbonne'i ülikoolis. Seejärel oli ta kuni 1970. aastani Nanterre'i ülikooli haldusjuht. 1968. aastal solvasid teda aga mässavad üliõpilased, misjärel ta otsustas Prantsusmaalt lahkuda.
1970–1985 õpetas ta Chicago ülikoolis; sel ajal ilmusid ka tema kõige olulisemad tööd, mis tagasid talle laia tunnustuse nii Ameerika Ühendriikides kui ka Euroopas. 1985. aastal naasis ta Prantsusmaale ja jätkas seal uurimistööd.
Ta suri 2005. aastal loomulikku surma.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1971 – valiti Ameerika Kunstide ja Teaduste Akadeemia välisliikmeks
- 1999 – Balzani auhind
- 2000 – Kyōto auhind
- 2003 – Paulus VI auhind
- 2004 – Kluge auhind
Ta on valitud Humanitaaruuringute Akadeemia (Moskva) liikmeks
Teoseid
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti keeles
[muuda | muuda lähteteksti]- "Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos". Tuna, 2002, nr 2, lk 97–108, tõlkinud Katre Talviste.
- "Kaugenemise hermeneutiline funktsioon". Akadeemia, 2007, nr 11, lk 2460–2483, tõlkinud Hent Kalmo.
- "Kurjus: väljakutse filosoofiale ja teoloogiale". Vikerkaar, 2014, nr 1/2, lk 123–138, tõlkinud Indrek Koff.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Alan D. Schrift (2006), "Twentieth-Century French Philosophy: Key Themes And Thinkers", Blackwell Publishing, p. 172.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Marek Tamm. Saateks. Paul Ricoeur, "Objektiivsus ja subjektiivsus ajaloos". Tuna, 2002, nr 2, lk 109–110.