Mine sisu juurde

Panemunė loss

Allikas: Vikipeedia
Panemunė loss

Panemunė loss (Panemunės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Skirsnemunė vallas Pilis I külas.

Algselt asus lossi kohal Saksa ordu kindlus, mis valmis 1343. aastal. Pärast Tannenbergi lahingut oli ordu sunnitud kindlusest loobuma.

1597. aastal ostis ungari aadlik Janusz Eperjesz piirkonna selle varasemalt omanikult Stanislovas Stankevičius-Bielevičiuselt. Tema asus 1604. aastal vana kindluse asemele uut lossi ehitama, mis sai talle kuuluva Panemunė mõisa keskuseks. Kindlustatud loss valmis 1610. Arvatakse, et renessansiajastule omase kindlustatud elamu projekteeris hollandlasest arhitekt Peter Nonhardt.

1753. aastal ostis lossi Leon Igelström ja 1759. aastal sai selle omanikuks Antanas Gelgaudas. Tema võttis käsile ka vahepeal tühjaks jäänud lossi renoveerimise, rajades sellest oma residentsi. Hoone sai klassitsistliku ilme, ühtlasi rajas ta selle juurde pargi.

Pargis paiknes kasvuhoone, seda liigendas viiest eri tasandil tiigist kaskaad. Pargis asusid kabehirvede tarandikud. Hoone akendest avanesid kaunid vaated pargile ja Nemunase jõele.

1831. aastal juhatas Antanas Gelgaudas leedulaste ülestõusu. Pärast seda, kui ülestõus oli maha surutud, jäi loss tühjalt seisma, Antanas Gelgaudas kuulutati aga riiklikuks kurjategijaks, kelle varad võõrandati.

1867. aastal läksid ümbruskonna maad Pusłowskitele, kes aga osalt varemeis lossi asemele uue mõisakompleksi rajasid. Paar ruumi korrastasid nad ka Panemunė lossis, kuid üldiselt jäi see kasutuskõlbmatuks. 1903. aastal külastas lossi Nikolai Roerich.

1925. aastal sai lossi omanikuks Leedu riik, see müüdi oksjonil Antanas Petraitisele, kes aga peagi suri. Seejärel asus lossi juures klooster, mis suleti Teise maailmasõja ajal. 1927. aastal loss põles ja 1934. aastaks oli see varemetes. 1935. aastal omandas lossi haridusministeerium, kes asus lossi korrastama. Sestpeale on loss kuulunudki kultuuriasutustele.

XX sajandil tehti lossis mitmel korral restaureerimis- ja konserveerimistöid. Põhjalikumalt hakati lossi taastama 2009. aastal. Tänapäeval kuulub loss Vilniuse Kunstiakadeemiale.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]