Panemunė loss

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Panemunė loss

Panemunė loss (Panemunės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Skirsnemunė vallas Pilis I külas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Algselt asus lossi kohal Saksa ordu kindlus, mis valmis aastal 1343. Pärast Tannenbergi lahingut oli ordu sunnitud kindlusest loobuma.

Aastal 1597 ostis ungari aadlik Janusz Eperjesz piirkonna selle varasemalt omanikult Stanislovas Stankevičius-Bielevičiuselt. Tema asus aastal 1604 vana kindluse asemele uut lossi ehitama, mis sai talle kuuluva Panemunė mõisa keskuseks. Kindlustatud loss valmis aastaks 1610. Arvatakse, et renessansiajastule omase kindlustatud elamu arhitektiks oli hollandlane Peter Nonhardt.

Aastal 1753 ostis lossi Leon Igelström, aga aastal 1759 sai selle omanikuks Antanas Gelgaudas. Tema võttis käsile ka vahepeal tühjaks jäänud lossi renoveerimise, rajades sellest oma residentsi. Hoone sai klassitsistliku ilme, ühtlasi rajas ta selle juurde pargi.

Pargis paiknes kasvuhoone, seda liigendas viiest eri tasandil tiigist kaskaad. Pargis asusid kabehirvede tarandikud. Hoone akendest avanesid kaunid vaated pargile ja Nemunase jõele.

Aastal 1831 juhatas Antanas Gelgaudas leedulaste ülestõusu. Pärast ülestõusu purustamist jäi loss tühjalt seisma, Antanas Gelgaudasest sai aga riiklik kurjategija, kelle varad võõrandati.

Aastal 1867 said ümbruskonna maade omanikuks Pusłowskid, kes aga osalt varemeis lossi asemele uue mõisakompleksi rajasid. Paar ruumi korrastasid nad ka Panemunė lossis, kuid üldiselt jäi see kasutuskõlbmatuks. Aastal 1903 külastas lossi Nikolai Roerich.

Aastal 1925 sai lossi omanikuks Leedu riik, see müüdi oksjonil Antanas Petraitisele, kes aga peagi suri. Seejärel asus lossi juures klooster, mis suleti Teise maailmasõja ajal. Aastal 1927 loss põles, aastaks 1934 oli see varemetes. Aastal 1935 omandas lossi haridusministeerium, see asus lossi korrastama ja sellest ajast peale on see kuulunud eri kultuuriasutustele.

XX sajandil tehti lossis mitmel korral restaureerimis- ja konserveerimistöid. Põhjalikumalt hakati lossi taastama aastal 2009. Tänapäeval kuulub loss Vilniuse Kunstiakadeemiale.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]