Palestiina laul

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Walther von der Vogelweide kujutis Weingartneri laulukäsikirjas, 1310–1320

"Palestiina laul", vanemates allikates ka "Palestiinalaul" (saksa keeles "Palästinalied"), on 13. sajandi algul kirjutatud keskülemsaksakeelne laul, millest on tänaseni säilinud nii tekst kui ka meloodia. Laulu autor on minnesinger Walther von der Vogelweide ja see on tema tekstidest ainus, mis on olemas koos viisiga. Laulu on nimetatud kuulsaimaks saksa rüütlilauluks.[1]

Laul kirjutati arvatavasti 1228. aasta ristiretkeks, millest Walther ise osa ei võtnud,[2] või Viiendas ristisõjas (1217–1221).

Laulu pealkirjast[muuda | muuda lähteteksti]

Laulu pealkiri "Palästinalied" ilmub esmakordselt meloodia interpreteerimist käsitlevas artiklis 1912. aastal (R. Wustmann, "Walthers Palästinalied", Sammelbände der internationalen Musikgesellschaft 13, lk 247–250)[3]. Seega pole tegemist laulu loomise ajast ega autorilt pärit pealkirjaga, vaid uusaegsega. Eestikeelsetes muusikaajaloo käsitlustes on kasutatud pealkirja nii kujul "Palestiina laul" kui ka kujul "Palestiinalaul".

Allikad[muuda | muuda lähteteksti]

"Palestiina laul" leidub järgmistes käsikirjades[4]:

  • Kleine Heidelberger Liederhandschrift (Cod. Pal. germ. 357, MS A, pärit umbes 1270. aastaist) – vanim tekst, seitse salmi
  • Codex Manesse (ka Große Heidelberger Liederhandschrift, fo 126–126v, u 1304. aastast) – üheksa salmi
  • Weingartner Liederhandschrift (HB XIII 1, ajavahemikust 1310–1320)
  • Würzburger Liederhandschrift (2° Cod. ms. 731, 14. sajandi teine pool)
  • Codex Buranus – laulu esimene salm on lisatud ladinakeelse jooma- ja mängulaulu "Alte clamat Epicurus" lõppu
  • nn Münsteri fragment – ainsana on kirjas täielik meloodia

Teistes nimetatud allikates on salme kolmteist, aga lisatud nelja puhul on Walther von der Vogelweide autorsus vaieldav.

Meloodia transkriptsioon Münsteri fragmendist
Transkriptsioon tänapäeva muusikaajaloo käsitluses

Muusika[muuda | muuda lähteteksti]

Vanim meloodiavariant leidub nn Münsteri fragmendil (Münster, Landesarchiv Nordrhein-Westfalen/Staatsarchiv, Msc. VII, 51)[5], mis pärineb 14. sajandi esimesest poolest, ajast umbes sadakond aastat pärast Walther von der Vogelweide surma. Codex Buranuses on teksti esimese salmi kohale märgitud vaid joonteta neumad, mis ei ütle meloodia kohta palju. Münsteri fragmendi järgi rekonstrueeritud meloodia vorm ab ab cdb vastab ringkantsoonile ja laseb oletada Prantsusmaa trubaduuride eeskujusid, näiteks on nähtud sarnasust Jaufré Rudeli kantsooniga "Lanquan li jorn son lonc en may"[1].

Tekst[muuda | muuda lähteteksti]

"Palestiina laulu" tekst on keskülemsaksa keeles ja keskendub religioossetele teemadele. Kõneldes justkui Pühale Maale rännanud palveränduri vaatepunktist, jutustab see Jeesuse elust, nagu see seisab kristlikus pühakirjas, aga laulus võib näha ka teatavat poliitilist ambitsiooni. Walther kujutab kristlaste liikumist Palestiinasse, kusjuures tema lüüriline mina nagu osaleks ristiretkes. Salmis "Kristen, juden unde heiden jehent, daz diz ir erbe sî", milles ta kolme religiooni (heiden 'paganad' tähistab muslimeid) püüdluste kõrvutuses annab õiguse kristlastele, esitab ta oma kaasajale iseloomuliku arvamuse. Kuigi mõned varasemad autorid on just sellele salmile viidates näinud "Palestiina laulus" ka ristisõjalaulu, osutab uurija Henry Hope, et tekst mitte ei kutsu kristlasi relvile, vaid pigem relvadest ära pöörduma, sest Jumal tagab kristlastele õiglaselt nende õiguse Pühale Maale[4].

Laulu käekäik tänapäeval[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks asjaolule, et "Palestiina laulu" kui saksa keskaegset rüütlilaulu on esitanud igasugused vanamuusikaansamblid, sai laul ka 1980.–1990. aastate lõpul eriti Saksa neofolk-, folkrokk-, folk-metal- jt ansamblite repertuaaris väga populaarseks. Salvestisi:

  • Ougenweide (album "All die Weil Ich Mag", 1974)[6]
  • Corvus Corax (album "Congregatio", 1991)
  • Radio Tarifa (album "Rumba Argelina", 1993)
  • Qntal (album "Qntal II", 1995)
  • Estampie (album "Crusaders", 1996)
  • In Extremo (album "Weckt die Toten!", 1998)[7]
  • Djembe (album "Хиты Средневековья", 1999)[8]
  • Mediaeval Baebes (album "Undrentide", 2000)
  • Finisterra (album "Kein Evoë - Kein Requiem", 2002)
  • BärenGässlin (album "Walther von Vogelweide", 2002)
  • Unto Ashes (EP "I Cover You With Blood", 2003)
  • Heimataerde (album "Gotteskrieger", 2005)[9]
  • Eisenfunk (album "Schmerzfrequenz", 2005)
  • Omnia (ainult meloodia palas "Teutates", album "PaganFolk", 2006)
  • Luc Arbogast (album "Hortus Dei", 2006)
  • In Extremo (album "Quid Pro Quo", 2016)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]