Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus

Allikas: Vikipeedia
Õppekeskuse peahoone sissepääs 1999

Paldiski tuumaallveelaevade õppekeskus (vene k. Учебный Центр атомных подводных лодок), sõjaväeosa nr 56190, oli Eesti NSV ajal Paldiskis asunud NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade õppekeskus. Oli Eesti üks suurima põrandapinnaga ehitisi ja suurim tuumaobjekt. Lammutati suuremas osas 2007. aastaks.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1962. aastal loodi Paldiskisse NSV Liidu mereväe tuumaallveelaevade Õppekeskus nr 93 – Paldiski aatomiallveelaevade õppekeskus.

1964. aastal suleti linn koos Pakri saartega ja salastati. Isegi linna elanike arv (umbes 14 000) oli riigisaladus. Paldiskist sai Nõukogude garnisonilinn.

Linna garnisoni ülem oli pikka aega Juri Bondartšuk, väeosa nr 56190 poliitosakonna ülem oli 1980. teisel poolel Aleksandr Beloussov.[1].

Õppekeskuse hoonetekompleksi esikülg 1996

Õppekeskuse reaktorid seisati juba 1989. aastal ning tuumkütus eemaldati 1994. Samas jäi Eesti Vabariigile vastutus endisele tuumaobjektile jäänud radioaktiivsete jäätmete ohutu käitlemise ning tuumareaktorite dekomisjoneerimise eest. Endise tuumaobjekti suuremahulise ohutustamisega tegeles 1995–2013 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile kuulunud AS A.L.A.R.A.

1995. aasta sügisel, kui Paldiskist lahkus viimane Nõukogude armee teenistuses olnu, jäi tühi 16 000 m² (toona väidetavalt Eesti suurima) pinnaga peahoone esialgu valve alla ja seisis mõne aasta enam-vähem kasutamiskõlblikuna. Lammutati mittevajalikke hooneid ja ehitati rahvusvahelistele ohutusnõuetele vastav radioaktiivsete jäätmete vahehoidla. Samuti tagati reaktorisektsioonide ohutu hoiustamine. Hiljem hoonestus lagunes ning selle sisu veeti laiali. Lõpuks andis riik peahoone Paldiski linnale, kes müüs selle erafirmale TKE Grupp. Firma sattus hiljem aga pankrotiseisu ja kinnistu ostis Paldiskis 1999. aastast tegutsenud Heiti Hääl. 2007. aastaks oli peahoone lammutatud.

2040. aastal on plaanis eemaldada Paldiski tuumaobjektis asuvad kaks reaktorisektsiooni ning viia tööde käigus tekkivad radioaktiivsed jäätmed lõppladustuspaika.

Taristu[muuda | muuda lähteteksti]

Õppekeskuse hoonetekompleksi tagakülg 1999
Õppekeskuse hoonetekompleks 1999

Linna ehitati üks kolmest NSV Liidu tuumaallveelaevnike väljaõppekeskusest koos tuumaallveelaeva maketiga, mis oli varjatud õppekorpuse hoonega (nn Pentagon). Teine oli Musta mere laevastiku baasis Sevastopolis Ukrainas ning kolmas – Leningradi tuumaelektrijaama lähedal Leningradi oblastis Sosnovõi Boris.

Paldiski õppekeskuse üks oluline ehitis oli Pakri poolsaare keskel paiknev kahe tuumareaktoriga kompleks ning tahkete ja vedelate jäätmete hoidla. Reaktorihoones olid kahe allveelaeva need sektorid, mis seotud mootori- ja energiaploki, tuumareaktorite, nende juhtimise ning turbiinide ja muude jõuseadmetega. Kõik see oli samasugune nagu tõelises allveelaevas vee all, vaid laevakruvi pöörlemise koormust imiteeris hüdrauliline pidur, mis mõningatel andmetel oli salaja ostetud Lääne-Saksamaalt. Reaktorid oli kaks allveelaeva esimese ja teise põlvkonna tuumareaktorit Delta-I ja Ehho-II

Teine oluline ehitis oli Paldiski linna sissesõidul asetsenud 9-korruseline ja mitmesaja meetri pikkune õppekorpus, mida hüüti Pentagoniks (praeguseks lammutatud).

Õppekorpuse keskosas olid õppeklassid ja auditooriumid. Ühes tiivas olid allveelaeva eri osade tööd imiteerivad trenažöörid allveelaevnike ettevalmistamiseks Taifun, Janki ja Delta I–IV klassi tuumaallveelaevadele. Neil harjutati rakettide väljatulistamist, tehnilist hoolet, allveelaevade väljapeilimist jne.

Õppekorpuse teises tiivas, mis nägi välja nagu pikk viiekorruseline paneelelamu, asetses sektorite kaupa allveelaev. Kogu ehitis kujutaski endast seestpoolt allveelaeva neid sektoreid, mis ei puutu reaktorisse. Laed ja põrandad olid samal kõrgusel kui allveelaevas, vahe oli vaid selles, et laevas on vahelaed metallist, majas aga betoonist.

Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Raketiallveelaevadel oli teenistussüsteem selline, et igal laeval on kaks meeskonda. Kui üks on merel, siis teine on maal ja puhkab. Merel oldi tavaliselt kuni kolm kuud.

Väljaõppekeskus valmistas ette ligi 500 ohvitseri aastas. Õppetöö toimus laevameeskondadele 2 kuu ja vahetustele 1 kuu jooksul. Parematel aegadel käis aastas õppekeskusest läbi umbes 1200 välja- ja ümberõpetatavat meest. Õppejõudude, teenindava personali ja abijõudude koguarv oli 1200.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Beloussov varjas sidet KGB-ga. Õhtuleht, 24. september 2003