Paast

Allikas: Vikipeedia

Paastumine ehk paast on põhiliselt tahtlik hoidumine toidust (söögist, joogist või mõlemast) mingiks ajaperioodiks. Paast võib olla täielik või osaline, olenevalt millest paastutakse. Erinevad paastumispraktikad võivad ette näha hoidumist ainult teatud tüüpi toitudest, näiteks lihast. Paastumine võib hõlmata ka hoidumist seksuaalsetest tegevustest. Traditsionaalselt mõistetakse täieliku paastu all hoidumist kõikidest toitudest ja jookidest, välja arvatud veest.

Paastumine on enamasti olnud seotud religioossete või spirituaalsete põhjustega. Paastumist on mainitud Piiblis (nii Vanas- kui ka Uues Testamendis), Koraanis ja paljudes teistes religioossetes tekstides.

Mõnikord paastutakse ka meditsiinilisel põhjustel, näiteks enne operatsioone, mis nõuavad anesteesiat. Paastumist on kasutatud ka mitte-vägivaldse mõjutusvahendina poliitilisel protestil (näljastreik).

Istuva ameti pidajatele ja vaimse töö tegijatele[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varajase õhtusöögi ja hilise hommikusöögi vahel on võimalus lubada meie seedesüsteemile puhkust (isegi kuni 18 tundi). See tekitab kehas olukorra, kus tarbitakse säilitatud varurasvu. Piirates ööpäevas enda söömise aega u. kaheksal tunnile, vähenevad põletikulised reaktsioonid ning tuju ja mälu paranevad. Sest veresuhkru tase ei kõigu ja aju kasutab energiaks glükoosi asemel lühikese ahelaga rasvhappeid.