PANAS
PANAS (Positive and Negative Affect Schedule) on psühholoogias kasutatav küsimustik, millega uuritakse inimese kalduvust kogeda positiivseid ja negatiivseid emotsioone (afekt). Selle küsimustiku töötasid 1998. aastal välja David Watson, Lee Anna Clark ja Auke Tellegen[1]. Küsimustiku on eestindanud 1997. aastal Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi professorid Jüri Allik ja Anu Realo.[2]
Klassikaline PANAS-e küsimustik[muuda | muuda lähteteksti]
Klassikaline PANAS-e küsimustik koosneb 20 küsimusest, millega püütakse teada saada, mil määral on küsitletav viimase kahe nädala jooksul erinevaid emotsioone kogenud. Kümme küsimust käivad positiivsete emotsioonide ja 10 negatiivsete emotsioonide kohta. Vastus tuleb anda viiepallisüsteemis (1 – väga vähe või üldse mitte; 5 – eriti palju või väga suurel määral). Kuigi küsimused käivad kahe viimase nädala kohta, on need tugevalt seotud inimese pikaajalise positiivse ja negatiivse emotsionaalsusega. Näiteks on positiivne emotsionaalsus vastavuses isiksuse seadumustest ekstravertsusega ja negatiivne emotsionaalsus neurotitsismiga[1].
PANAS-e küsimustiku kaks dimensiooni[muuda | muuda lähteteksti]
Vaatamata sellele, et positiivne afektiivsus (PA) ja negatiivne afektiivsus (NA) tunduvad olevat vastandlikud, see tähendab negatiivses korrelatsioonis, siis tegelikult see nii ei ole. PA ja NA on teineteisest sõltumatud ja seega võib neid kujutada kahel ristuval dimensioonil[1]. Näiteks inimesed, kes on parasjagu madala negatiivse afektiga (on rahulikud ja lõdvestunud), ei pruugi tingimata kohe õnnelikud või entusiastlikud olla. Samuti ei pruugi parasjagu madala positiivse afektiga inimene (uimane ja ükskõikne) tingimata olla ärritunud, vihane või hirmul.[3]
Positiivne afekt (PA)[muuda | muuda lähteteksti]
Üldiselt väljendab PA seda, mil määral on inimene entusiastlik, aktiivne ja erk. Kõrge PA korral on inimesel palju energiat, ta suudab hästi keskenduda ja nautida erinevatesse tegevustesse sukeldumist. Madala PA-ga inimest võib seevastu kirjeldada kurva ja tuimana.[1]
Teooria "Avarda ja kasvata" (ingl. k. broaden and build theory) kohaselt on sellised positiivsed emotsioonid nagu rõõm, huvi, rahulolu ja armastus inimese mõtlemise ja käitumise repertuaari avardavad. Selle teooria looja, Barbara Fredrickson, toob näiteks rõõmu, mis tekitab tungiva soovi mängida, huvi, mis tekitab tungiva soovi avastada, rahulolu, mis tekitab tungiva soovi nautida ja integreerida. Kui avardunud meelelaad tekib vastusena positiivsetele emotsioonidele, siis paljud negatiivsed emotsioonid mõjuvad meelelaadi kitsendavalt. Selle teooria üks oluline väide on, et avardunud meelelaad viib uute ja loominguliste käitumisviiside, ideede ja suhete avastamiseni, mis omakorda kasvatavad inimese ressursse (füüsilistest intellektuaalseteni, sotsiaalsetest psühholoogilisteni). Need ressursid moodustavad justkui reservi, mida võib hiljem edukaks toimetulekuks ja ellujäämiseks ära kasutada.[4]
Negatiivne afekt (NA)[muuda | muuda lähteteksti]
NA väljendab inimese subjektiivset ebamugavustunnet ja vastumeelsust. See hõlmab erinevaid vältivaid emotsionaalseid seisundeid nagu viha, põlgus, vastikus, süü, hirm ja närvilisus. Madal NA viitab rahulikule ja häirimatule meelelaadile.[1]
PANAS-e küsimustiku kasutamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]
PANAS-e küsimustikku kasutatakse Eestis ohtralt. Näiteks tegi Liisi Kööts-Ausmees oma doktoritöö raames koos Jüri Alliku ja Anu Realoga uurimuse, milles uuriti ilma mõju positiivsele ja negatiivsele emotsionaalsele kogemusele (afektiivsusele) sellesama PANAS-e küsimustiku abil[5]. See ettevõtmine ületas ka Eestis uudisekünnise.[6]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Watson, D.; Clark, L.A.; Tellegen, A. (1988). "Development and Validation of Brief Measures of Positive and Negative Affect: The PANAS Scales". Journal of Personality and Social Psychology. 54 (6): 1063–1070. DOI:10.1037/0022-3514.54.6.1063.
- ↑ Allik, J.; Realo, A. (1997). "Emotional experience and its relation to the Five-Factor Model in Estonian". Journal of Personality. 65: 625–647. DOI:10.1111/1467-6494.ep9710314570.
- ↑ David Watson, Lee Anna Clark. Emotions, Moods, Traits, and Temperaments: Conceptual Distinctions and Empirical Findings, The Nature of Emotion. Paul Ekman, Richard J. Davidson (toim.) New York: Oxford University Press, 1994.
- ↑ Fredrickson, B.L. (2004). "The Broaden-and-Build Theory of Positive Emotions". Philosophical Transactions: Biological Sciences. 359 (1449): 1367–1377.[alaline kõdulink]
- ↑ Kööts-Ausmees, L.; Allik, J.; Realo, A. (2011). "The influence of the weather on affective experience: An experience sampling study". Journal of Individual Differences. 32 (2): 74–84. DOI:10.1027/1614-0001/a000037.
- ↑ Päärt, V. (2011). Kuidas ilm meie tundeid mõjutab? Novaator, 2. mai 2011 [1]