Pāpēni mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Pāpēni mõis 1903. aasta kaardil. Väljavõte kaardilt "Wegekarte des Wolmarschen Kreises mit den Kirchspiels- und Gutsgrenzen" (1903). Mõisa maad on kaardil tähistatud numbriga 92

Pāpēni mõis (saksa keeles Rosenblatt, varem Papendorf, läti keeles Pāpēnu muiža) oli rüütlimõis, hiljem Ķieģeļi kõrvalmõis Liivimaal Volmari kreisis Rubene kihelkonnas. Tänapäeval asub mõisasüda Lätis Kocēni piirkonna Kocēni vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisa varasem saksakeelne nimekuju on andnud Rubene kihelkonnale selle saksakeelse nime. Aastal 1468 müüsid Hans ja Dietrich von Rosen Andreas Patkullile kaks küla, kes omandasid ka Hans ja Arend Papendorfile kuulunud mõisa. Hiljem hakkas see koos Podzēni ja Vaidava mõisaga kuuluma Patkullide valduses olevasse Ķieģeļi mõisade rühma. Aastal 1682 loovutas Johann Reinhold von Patkul (1660−1707) pandimõisa 1833 taalri eest oma õele Christine Elisabeth von Kursellile. See loovutas mõisa pandiõigused omakorda sama summa eest aastal 1709 Wilhelm Schleyerile (1668−1744). Seejärel sai mõisa omanikuks Helene von Klüver (sündinud Rehbinder), kelle tütar Margaretha Elisabeth (1713−?) mõisa abielu teel Krüdeneride suguvõsa valdusesse viis.[1]

Aastal 1738 loovutas Ķieģeļi mõisa omanik Karl Gustav von Patkul (1686−1750) mõisa ametlikult Krüdeneridele. Aastal 1796 ostis mõisa vabahärra Otto Christoph von Budberg, misjärel Pāpēnist sai Ķieģeļi kõrvalmõis.[2]

Mõisa suurus[muuda | muuda lähteteksti]

Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 2 ja 3/8 adramaad, sellele allus 43 mees- ja 49 naishinge.[3] Aastal 1734 oli mõisa suurus 1 ja 1/8 adramaad, aastal 1757 aga 2 ja 3/8 adramaad. Aastal 1823 oli mõisa suurus 2 ja 1/3 adramaad.[4] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 2 ja 1/5, aastal 1881 aga 2 ja 42/80, lisaks allus mõisale 1 ja 37/80 adramaad mõisadele kuuluvate talude valduses.[5]

Karjamõisad[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisale kuulus aastal 1816 üks karjamõis: Sprestul.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 103.
  2. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 167-168.
  3. Bienestamm, H. von. Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner, 1826, lk 252.
  4. Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836, lk 100.
  5. Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Zweiter Teil. Der lettische District. Dresden: Druck von Albanus´schen Buchdruckerei, 1885, lk 163.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Hagemeister, Heinrich von. Materialen zu einer Geschichte der Landgüter Livlands. Erster Theil. Riga: Eduard Frantzen´s Buchhandlung, 1836. Lk 103 [1].