Püüfaasan

Püüfaasan
	;
Kaitsestaatus
	; Soodsas seisundis (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Linnud Aves;
Selts	Kanalised Galliformes;
Sugukond	Faasanlased Phasianidae;
Perekond	Püüfaasan Ithaginis;
Liik	I. cruentus;
Binaarne nimetus
	Ithaginis cruentus; (Hardwicke, 1821)

See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Püüfaasan (perekond).

Püüfaasan (Ithaginis cruentus) on faasanlaste sugukonda kuuluva püüfaasani perekonna ainuke liik.

See elutseb Indias, Nepalis, Bhutanis, Hiinas ja Põhja-Myanmaris.

Püüfaasan oli aastatel 1642–1975 eksisteerinud Sikkimi kuningriigi rahvuslind^[2] ja on siiani India Sikkimi osariigi tunnuslind.^[3]

Alamliigid

Püüfaasanil on 14 üldtunnustatud alamliiki:^[4]

I. c. annae (Mayr & Birckhead, 1937) – Kesk-Hiina läänepoolsem külg (Loode-Sichuan)
I. c. affinis (CW Beebe, 1912) – Kirde-India (Sikkim), Lääne-Bhutan ja Kagu-Tiibet
I. c. beicki (Mayr & Birckhead, 1937) – Kesk-Hiina põhjapoolsem külg (Kirde-Qinghai)
I. c. berezowskii (Bianchi, 1903) – Kesk-Hiina (Lõuna-Gansu ja Põhja-Sichuan)
I. c. clarkei (Rothschild, 1920) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Loode-Yunnan)
I. c. cruentus (Hardwicke, 1821) – Põhja-Nepalist kuni Lõuna-Tiibetini
I. c. geoffroyi (Verreaux, 1867) – Kagu-Tiibet
I. c. holoptilus (Greenway, 1933) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Yunnan)
I. c. kuseri (CW Beebe, 1912) – Kirde-India (Arunachal Pradeshi idaosa & Põhja-Assam) ja Lõuna-Hiina (Kagu-Tiibet ja Loode-Yunnan)
I. c. marionae (Mayr, 1941) – Lõuna-Hiina (Lääne-Yunnan) ja Kirde-Myanmari piirialad
I. c. michaelis (Bianchi, 1903) – Kesk-Hiina põhjapoolsem külg (Loode-Gansu ja Põhja-Qinghai)
I. c. rocki (Riley, 1925) – Kesk-Hiina lõunapoolsem külg (Loode-Yunnan)
I. c. sinensis (David, 1873) – Kesk-Hiina (Shaanxi)
I. c. tibetanus (ECS Baker, 1914) – Ida-Bhutan ja Kagu-Tiibet

Välimus

Täiskasvanud püüfaasanid kaaluvad enamjaolt 410–655 g, isaslinnud on pikkuselt 44–48 cm (saba 16,5–18 cm) ja emaslinnud 39,5–42 cm (saba 14–15,5 cm).^[4]

Käitumine

Toitumine

Nad toituvad elupaigast ja aastaajast sõltuvalt näiteks samblast, mahalangenud lehtedest, rohuvõrsetest, seemnetest ja marjadest.^[4]

Pesitsemine

Liigi pesitsusaeg on enamasti alates aprilli keskpaigast kuni juuni lõpuni. Pesa teevad nad maapinna lohkudesse ja vooderdavad selle rohuga.^[4]

Kurnas on 2–7 roosakat-tuhmkollakat, kohati punaste ja tumepruunide tähnidega muna. Liigi haudeperiood kestab 37 päeva vabas looduses (26–29 kinnipüütuna) ja haudumisega tegeleb ainult emaslind, kuid poegi toidavad hiljem mõlemad.^[4]

Seisund

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu punase nimestiku järgi on liik soodsas seisundis.^[1]

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 BirdLife International (2012). Ithaginis cruentus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2.
↑ Verma 1999, lk 130.
↑ Kazmierczak & Singh 1998, lk 137.
↑ ^4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 "Blood Pheasant (Ithaginis cruentus)". Handbook of the Birds of the World (inglise keeles). {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Kasutamine= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

Kirjandus

Kazmierczak, Krys; Singh, Raj (1998). A Birdwatchers' Guide to India. London, UK: Prion. ISBN 978-1-871104-08-0.
Verma, Rajesh (1999). Sikkim: A Guide and Handbook : with Road, Town, and Trekking Maps. Gangtok, India: S. Verma. ASIN B0006FEJ74.

[IUCN-1] 1,0 ^1,1 BirdLife International (2012). Ithaginis cruentus. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2013.2.

[2] Verma 1999, lk 130.

[3] Kazmierczak & Singh 1998, lk 137.

[HBW-4] 4,0 ^4,1 ^4,2 ^4,3 ^4,4 "Blood Pheasant (Ithaginis cruentus)". Handbook of the Birds of the World (inglise keeles). {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Kasutamine= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1]

[2]

[3]

[4]